Päevaplaan, mis jätab ruumi elule

Päevaplaan on sageli täis asju, mida peab tegema: töö, kodu, e-kirjad, pesu, arved ja kõik muu, mis tundub kohe kiire. Aga kui sinna ei mahu puhkus, trenn või sõbraga kohtumine, hakkab elu üsna ruttu kitsaks jääma.

Lihtne tõde: aeg ei teki ise juurde. Seda tuleb jagada nii, et tähtis ei oleks ainult kohustus, vaid ka inimene, kes neid kohustusi kannab.

Miks päevaplaan kipub viltu minema?

Paljud nädalad algavad sama mustriga. Esmaspäeval lubad endale, et seekord lähed trenni, loed lõpuks paar peatükki raamatut ja helistad sõbrannale. Reedeks on kalendris linnukesed tööasjade taga, aga enda jaoks mõeldud plaanid on jälle edasi lükatud.

See ei juhtu sellepärast, et inimene oleks laisk. Pigem tunduvad kohustused valjemad. Triikimata pesu on silme ees. Vastamata e-kiri tuletab ennast meelde. Arve kuupäev ei oota. Raamat aga vaikib. Sõbranna saab ju aru. Trenn võib oodata järgmise nädalani.

Ausalt öeldes on see üsna kaval lõks. Kõigepealt võtame ära need tegevused, mis annavad energiat, ja siis imestame, miks jõudu enam ei ole. Kui kogu nädal on üles ehitatud ainult sõnale „pean”, hakkab keha ja pea lõpuks vastu töötama.

Päevaplaan peaks algama taastumisest

Hea päevaplaan ei tähenda, et kõik tunnid on täis kirjutatud. See tähendab, et tähtsad asjad on õigel kohal. Mitte ainult töö ja kodused ülesanded, vaid ka uni, liikumine, söögipaus, rahulik õhtu ja inimesed, kellega päriselt rääkida tahad.

Kui alustad planeerimist ainult kohustustest, jääb endale tavaliselt see aeg, mis üle jääb. Tihti ei jää midagi. Seepärast tasub proovida vastupidist: pane kalendrisse kõigepealt mõni asi, mis sind päriselt toetab. Näiteks jalutuskäik, trenn, kohvikus kohtumine või tund ilma telefonita.

See võib alguses tunduda isekas. Tegelikult on see praktiline. Väsinud inimene teeb lihtsaid asju aeglasemalt, lükkab otsuseid edasi ja ärritub kiiremini. Puhanud inimene saab rohkem tehtud, isegi kui ta ei tööta igal õhtul viimase piirini.

Kuidas oma päevaplaan ümber teha?

Alusta ühest nädalast. Mitte uuest elust, mitte täiuslikust süsteemist. Võta paber, märkmik või telefoni kalender ja kirjuta üles kõik, mis sind järgmisel nädalal päriselt ees ootab.

• Märgi esimesena uneaeg ja söögipausid.
• Lisa liikumine: trenn, kõnd, venitus või muu lihtne tegevus.
• Pane kirja üks meeldiv kohtumine või tegevus, mida oled edasi lükanud.
• Alles siis lisa töö- ja kodukohustused.
• Vaata, mida saab edasi lükata, lihtsustada või kellelegi teisele anda.

Kui kõik ei mahu, siis kõik ei peagi mahtuma. See ongi planeerimise mõte. Kalender ei ole karistusnimekiri, vaid filter. See näitab, millele sa oma piiratud aja annad.

Võid teha ka väikese katse: ela ühe kuu nii, et vähemalt osa rõõmu valmistavatest tegevustest on kalendris sama kindlalt nagu töökoosolek või hambaarsti aeg. Kui trenn on kirjas, ära käsitle seda varuplaanina. Kui puhkus on kirjas, ära täida seda automaatselt koristamisega.

Mida jälgida, et plaan päriselt toimiks?

Ära tee plaani liiga tihedaks. Inimene ei liigu nagu masin ühest ülesandest teise. Vahele jääb transport, söök, mõni kõne, halb ilm, väsimus ja lihtsalt elu. Kui iga minut on kinni, kukub plaan esimese ootamatuse peale kokku.

Jäta kalendrisse tühja ruumi. See ei ole raisatud aeg. See on puhver, mis aitab sul mitte kogu päeva sabas joosta.

Teine oluline asi: ära pane meeldivaid tegevusi ainult preemiaks. „Kui kõik tehtud, siis puhkan” kõlab loogiliselt, aga kõik ei saa kunagi tehtud. Puhkus peab olema osa süsteemist, mitte auhind selle eest, et oled end tühjaks töötanud.

Kolmandaks vaata oma keelt. Kui ütled kogu aeg „pean”, tekib tunne, et elu koosneb käsust ja vastutusest. Mõni asi on tõesti kohustus. Aga mõne puhul saab küsida: kas ma valin selle, sest see hoiab mu kodu, tervist või suhteid paremas seisus?

KKK: päevaplaan ja enda aeg

Kas puhkus tuleks päriselt kalendrisse panna?

Jah, kui see muidu ära kaob. Kalendrisse pandud puhkus ei pea olema suur sündmus. See võib olla vaikne hommik, jalutuskäik või õhtu, kus sa ei võta uut kohustust juurde.

Mis siis, kui kohustusi on lihtsalt liiga palju?

Siis tasub küsida, mis peab olema sinu teha ja mis mitte. Mõne asja saab edasi lükata, mõne lihtsamaks teha ja mõne kellelegi teisele anda. Kõige keerulisem on tihti tunnistada, et kõike ei jõuagi.

Kuidas alustada, kui päevaplaan on täiesti kaootiline?

Alusta ühest kindlast harjumusest. Näiteks pane igasse päeva sama söögipaus või lühike liikumishetk. Kui üks ankur on paigas, on lihtsam ka ülejäänud nädalat rahulikumalt sättida.

Autor: Egle Eller-Nabi

Allikas:Turg.Fitness.ee

Tule trenni! ArtGym