Lühidalt:
- Hinnanguliselt ligi 40% dementsuse juhtudest seostub muudetavate riskiteguritega, mida elustiiliga saab mõjutada (Livingston, 2020).
- Olulisemad muudetavad tegurid on kehaline passiivsus, kõrgvererõhktõbi, kuulmislangus, suitsetamine, ülekaal, diabeet ja sotsiaalne isolatsioon.
- Regulaarne liikumine, vererõhu kontroll ja vaimne ning sotsiaalne aktiivsus on kõige paremini tõendatud ennetusmeetmed.
- Ükski meede ei garanteeri kaitset, kuid riski saab kombineeritud lähenemisega märkimisväärselt vähendada.
Dementsus ja Alzheimeri tõbi ei ole vältimatu vananemise osa. Üha rohkem tõendeid näitab, et dementsuse ennetus riskitegurid on suures osas elustiiliga seotud ja seetõttu mõjutatavad. Allpool selgitame, millised tegurid loevad ja mida teadus tegelikult soovitab.
Mida tähendavad dementsuse ennetus riskitegurid?
Dementsus on katusmõiste mälu, mõtlemise ja igapäevatoimetuste languse kohta, millest Alzheimeri tõbi on kõige sagedasem vorm. Riskitegurid jagunevad muudetavateks (elustiil, tervisenäitajad) ja mittemuudetavateks (vanus, geneetika). Lancet Commission hinnangul seostub ligikaudu 40% dementsuse juhtudest kaheteistkümne muudetava riskiteguriga (Livingston, 2020); varasem analüüs leidis, et umbes kolmandikku juhtudest võiks teoreetiliselt ennetada (Norton, 2014). See ei tähenda, et iga juhtum on välditav, vaid et rahvastiku tasandil on ennetusel suur potentsiaal.
Olulisemad muudetavad tegurid on keskeas kõrge vererõhk, kuulmislangus, kehaline passiivsus, suitsetamine, ülekaal, II tüüpi diabeet, liigne alkohol, depressioon, madal haridustase, õhusaaste ja sotsiaalne isolatsioon. Maailma Terviseorganisatsioon rõhutab oma juhistes, et tervislik vananemine algab nende tegurite varasest haldamisest — vaata ka WHO ülevaadet tervisliku vananemise kohta.
Kuidas elustiil mõjutab Alzheimeri tõve riski?
Kehaline aktiivsus on üks paremini tõendatud kaitsetegureid. Prospektiivsete uuringute metaanalüüs leidis, et kõrge kehalise aktiivsusega inimestel oli kognitiivse languse risk ligi 38% madalam kui vähe liikuvatel (Sofi, 2011). Liikumine parandab aju verevarustust, vähendab põletikku ja toetab vererõhu ning veresuhkru kontrolli, mis kõik on omakorda iseseisvad riskitegurid.
Toitumisel on samuti roll: Vahemere-tüüpi toidumustrit seostatakse aeglasema kognitiivse langusega, ehkki põhjuslikkus pole täielikult tõestatud. Mõõdukas tähtsus on ka mikrotoitainetel — kuidas erinevad vitamiinid ja mineraalid toetavad ainevahetust, saab lugeda artiklist Mikrotoitained ja nende roll toitumises. Tähtis on rõhutada, et toidulisand ei asenda mitmekülgset toitumist ega elustiili tervikuna.
Liikumise alustamisel on abiks struktureeritud juhendamine. Sellest, miks juhendaja toetus aitab harjumusi püsima jääda, räägib lähemalt Treeneri roll tervise ja liikumise edendamisel. Kui liikumist takistavad näiteks korduvad lihaskrambid, tasub nende põhjused esmalt välja selgitada, et treening saaks järjepidev olla.
Kas mitut riskitegurit korraga mõjutades on kasu suurem?
Kombineeritud lähenemine tundub töötavat paremini kui üksik meede. Soome FINGER-uuring, kus eakad jagati toitumise, treeningu, kognitiivse treeningu ja veresoonkonna riski jälgimise sekkumisrühma, näitas kahe aasta järel paremat kognitiivset sooritust kontrollrühmaga võrreldes (Ngandu, 2015). See toetab mõtet, et samaaegne mitme teguri haldamine annab suurema kasu kui üksikule asjale keskendumine.
Sotsiaalne ja vaimne aktiivsus on osa samast tervikust. Aktiivne suhtlus, õppimine ja kogukonnaellu kaasatus aitavad säilitada nn kognitiivset reservi. Inspiratsiooni aktiivse elustiili ülesehitamiseks pakub ka Uus aktiivse elustiili keskkond on avatud.
Millal pöörduda arsti poole?
Kui mälu või mõtlemise probleemid hakkavad segama igapäevatoimetusi, tasub pöörduda perearsti poole. Varajane hindamine aitab välistada ravitavaid põhjuseid (näiteks kilpnäärme häired või vitamiinipuudus) ja planeerida edasist jälgimist. Käesolev artikkel on üldhariv ega asenda arsti nõu.
Viited
- Livingston G, Huntley J, Sommerlad A, et al. (2020). Dementia prevention, intervention, and care: 2020 report of the Lancet Commission. Lancet. PMID: 32738937
- Norton S, Matthews FE, Barnes DE, Yaffe K, Brayne C (2014). Potential for primary prevention of Alzheimer’s disease: an analysis of population-based data. Lancet Neurology. PMID: 25030513
- Sofi F, Valecchi D, Bacci D, et al. (2011). Physical activity and risk of cognitive decline: a meta-analysis of prospective studies. Journal of Internal Medicine. PMID: 20831630
- Ngandu T, Lehtisalo J, Solomon A, et al. (2015). A 2 year multidomain intervention of diet, exercise, cognitive training, and vascular risk monitoring versus control to prevent cognitive decline in at-risk elderly people (FINGER). Lancet. PMID: 25771249
Korduma kippuvad küsimused
Kas dementsust saab täielikult ennetada?
Täielikku garantiid pole, sest vanus ja geneetika on mittemuudetavad. Kuid hinnanguliselt seostub ligi 40% juhtudest muudetavate riskiteguritega, mida elustiiliga saab vähendada (Livingston, 2020).
Milline üks tegevus mõjutab riski kõige rohkem?
Ühte võluvõtit ei ole, kuid regulaarne kehaline aktiivsus on üks paremini tõendatud kaitsetegureid ja toetab samal ajal vererõhu ning veresuhkru kontrolli.
Kas toidulisandid hoiavad Alzheimeri ära?
Praegune tõendus ei toeta toidulisandite kasutamist dementsuse ennetamiseks tervetel inimestel. Mitmekülgne toitumine ja elustiil on olulisemad kui üksikud lisandid.
Mis vanuses tasub ennetusega alustada?
Mida varem, seda parem — eriti keskeas, kui vererõhu, kaalu ja kuulmise haldamine annab pikaajalist kasu. Ka hilisemas eas alustamine on aga väärtuslik.
Kas perekonnas esinev dementsus tähendab, et haigestun kindlasti?
Ei. Geneetika tõstab riski, kuid ei määra tulemust üksi. Elustiili tegurid mõjutavad riski ka kõrgema geneetilise eelsoodumuse korral.
Tule trenni! ArtGym
