Inna Uit: Eesti kulturismi tugev hääl

Inna Uit on nimi, mida Eesti kulturismi ajaloost ei saa vaikselt mööda lugeda. Tema teekond algas kergejõustikust, viis läbi ränkade võistlusdieetide ja lõppes maailma tasemel tiitlitega.

See ei ole lihtsalt nimekiri medalitest. See on lugu sportlasest, kes õppis oma keha tundma ajal, mil infot, juhendamist ja tänapäevaseid taastumisvõtteid oli palju vähem kui praegu.

Miks Inna Uit Eesti kulturismis loeb

Inna Uit oli 58-aastasena tagasi vaadates elanud suure osa oma elust spordi sees. Juba 9-aastaselt alustas ta kergejõustikuga. Kooliajal pandi lapsi tihti igale poole võistlema: jooksma, ujuma, laskma, korvpalli, võrkpalli ja talvel suusatama. See oli teistsugune aeg. Sport ei olnud nišihobi, vaid igapäeva osa.

9. kuni 24. eluaastani treenis ta kergejõustikku Leonid Brjuhhovi käe all. Seitsmevõistluses jõudis ta teise täiskasvanute järguni. See taust andis hilisemaks kulturismiks tugeva põhja: distsipliini, kehatunnetuse ja võime taluda pikka tööd ilma kiire aplausita.

Kulturismiga hakkas Inna tegelema 1989. aasta sügisel. Ta oli siis 24-aastane. Alguses võistles ta kaalukategoorias kuni 52 kg. Tema pikkus oli hommikul umbes 1.60 ja hiljem päeval 1.59. Need numbrid võivad tunduda väikesed, aga laval ei loe ainult kaal. Loeb proportsioon, vorm ja see, kas sportlane suudab oma keha õigel hetkel lavale tuua.

Inna Uit ja raske tee lavavormi

Esimesed viis aastat püsis Inna kuni 52 kg kategoorias. Hiljem sai selgeks, et lihasmassi lisandumise tõttu oli vaja kategooriat muuta. Hooajavälisel ajal võis kehakaal tõusta kiiresti 70 kiloni. See tekitas hirmu. Kas ma olen liiga raske? Kas ma mahun kategooriasse? Kas vorm tuleb õigeks ajaks?

Ausalt öeldes on see koht, kus paljud sportlased endale liiga teevad. Inna meenutas, kuidas ta ühel korral nägi õhtul enne kaalumist, et on 2,5 kg üle. Selle asemel, et puhata ja keha süsivesikutega laadida, läks ta jooksma, seejärel sauna ning jättis söömise ja joomise ära kuni järgmise hommikuni.

Lavale läks ta enda sõnul tühjana. Sõna otseses mõttes. Õige vorm tekkis alles 3-4 päeva pärast võistlust, kui keha oli lõpuks taastunud. See on karm õppetund. Vorm ei ole ainult kaalunumber. Kui keha on tühi, kuiv ja kurnatud, ei näita lihas laval seda, mille nimel kuid töötati.

1995. aastal liikus ta kuni 57 kg kategooriasse. Siis tekkis uus hirm: äkki on ta nüüd teiste kõrval liiga väike. Aga lava andis vastuse. Inna soovid ja töö hakkasid tulemuseks vormuma.

Tiitlid, mis jäid Eesti fitnessilukku

Inna Uiti võistluslugu on lühidalt öeldes muljet avaldav. 1990. aastal tuli ta IFBB NSVL Liidu absoluutvõitjaks. 1995. aastal võitis ta IFBB Euroopa meistri tiitli. 1996. aastal järgnes IFBB maailmameistri tiitel.

1997-1998 võistles ta Jan Tana Classic Pro laval. Viimaseks võistluseks jäi Jan Tana Classic Pro 1998, kus ta oli poolfinaalis 11. kohal. IFBB Pro divisioonis oli üks kategooria ning tippvormis kaalus Inna umbes 63 kg.

1999. aasta Arnold Classic Pro jaoks oli ta samuti tippvormi teinud. Nädal enne võistlust pani ta aga sportlaskarjäärile punkti. Originaalloos mainis ta, et ametlik kutse oli kinni hoitud ja jõudis temani alles mitu kuud hiljem. Selleks hetkeks ei olnud sel enam tema jaoks tähtsust. Mõni otsus sünnib laval, mõni vaikselt enne seda.

Mida Inna Uit õpetab treeningu ja toitumise kohta

Inna toitumine oli atleetvõimlemise ajal lihtne. Massiperioodil olid põhitoidud riis, kohupiim, muna, juur- ja puuviljad. Lisaks tulid isetehtud pitsad, koogid ja jäätis. Jah, ka jäätis. Lemmiktoidud olid tal lapsepõlvest saati magustoidud: jäätis, kringlid, tordid ja muu selline.

Võistlusteks valmistudes muutus menüü palju kitsamaks. Riis, munavalge ja juurikad. Viimasel kuul lisandus kaks korda päevas kanafilee. Päevas oli neli toidukorda ning pärast trenni 99% proteiinipulber. Tänapäeval võib see kõlada liiga üksluiselt, aga selle aja võimalused olidki teised.

Mis siis tegelikult juhtub, kui kogu ettevalmistus keerleb ainult kaalunumbri ümber? Keha võib vormi asemel minna lukku. Jõud kaob, lihas ei täitu ja laval pole seda teravust, mida sportlane lootis. Inna kogemus ütleb lihtsalt: ära põleta lihast maha ainult selleks, et ühte numbrisse mahtuda.

Tema eeskujuks lapsepõlves oli iluvõimleja Olga Korbut. Parimaks saamiseks pidas Inna vajalikuks tahtejõudu, enesekindlust, sihikindlust, enesekontrolli ja motivatsiooni. Need sõnad võivad tunduda suured, aga kulturismis on nad väga praktilised. Sa kas teed oma söögi valmis või ei tee. Sa kas lähed trenni või ei lähe. Sa kas kuulad keha või maksad hiljem arve ära.

Inna Uiti leiab sotsiaalmeediast siit: Instagram @innauit ja Facebook Inna Uit.

Inna Uit: KKK

Millal Inna Uit kulturismiga alustas?

Ta alustas kulturismiga 1989. aasta sügisel, olles 24-aastane. Enne seda oli tema põhiala kergejõustik, eriti seitsmevõistlus.

Millised olid Inna Uiti suurimad tiitlid?

Tema olulisemate saavutuste seas on IFBB NSVL Liidu absoluutvõit 1990, IFBB Euroopa meistri tiitel 1995 ja IFBB maailmameistri tiitel 1996.

Mida saab harrastaja tema loost õppida?

Kõige tähtsam õppetund on see, et vorm ei tähenda ainult madalat kehakaalu. Treening, toit, puhkus ja õigel ajal tehtud otsused peavad töötama koos.