Võistlushooaeg: 6 ausat soovitust vormiks

Võistlushooaeg ajab pea kergesti sassi: kaal kõigub, vorm muutub iga valguse all ja iga teine inimene teab äkki paremini. Siin on kuus praktilist mõtet, mis aitavad lavaks valmistudes rahu hoida, treenerit kuulata ja mitte võistluspäeval ise endale jalga taha panna.

Miks võistlushooaeg pea sassi ajab?

„Vahel mõtlen, et mida sa sööd, et nii tark oled, aga enne võistlusi kaob mõistus täitsa ära,“ ütles mulle kunagi Marek Kalmus. See jäi meelde, sest tal oli õigus. Võistlusvormi tegemine ei ole ainult kana, riisi ja jooksulindi küsimus. See on närvide mäng.

Ma pole küll kunagi rase olnud, aga võistluseelne emotsioonide karussell võib kohati sama pöörane tunduda. Ühel hommikul vaatad peeglisse ja mõtled, et nüüd hakkab tulema. Järgmisel päeval tundub, et kogu töö on kadunud. Tegelikult võib muutus olla valguses, vees, soolas, unes või lihtsalt peas.

Just sellepärast on vaja lihtsaid reegleid. Mitte selleks, et elu igavaks teha, vaid selleks, et sa ei hakkaks viimastel nädalatel iga kommentaari peale oma plaani ümber ehitama.

Võistlushooaeg algab treeneri kuulamisest

Lähenemisi on mitmeid ja paljud neist võivad toimida. Vorm on tehtud rasvarikkama dieediga, süsivesikurikkama dieediga ja valgurikkama dieediga. Mõni treener hoiab koormust kauem üleval, teine tõmbab varem tagasi. Mõni jälgib kaalu väga täpselt, teine vaatab rohkem peeglit ja üldpilti.

Üks asi on siiski kindel: sa ei saa igast süsteemist võtta ainult seda osa, mis parasjagu meeldib. Kui valid treeneri, siis anna sellele koostööle päriselt võimalus. Kui meetod ei sobi, saad vähemalt teada, mis sinu puhul ei tööta. Kui segad viis lähenemist kokku, on pärast võimatu aru saada, mis vormi paremaks tegi ja mis selle ära rikkus.

Mitu kokka soolab supi üle. See kehtib võistlusdieedi kohta eriti hästi.

Ja üks ebamugav mõte veel. Kui oled käinud juba viie treeneri juures ja ikka vormi ei saa, siis võib asi olla halvas valikus, väga erilises organismis või lihtsalt selles, et sa ise ei tee kokkulepitud asju ära. Lihtsaim seletus on tavaliselt õige.

Ära lase kõrvalistel inimestel rooli võtta

See kõlab nagu eelmine punkt, aga väärib eraldi ütlemist. Võistlushooajal tuleb nõu igast suunast. Keegi arvab, et kaloraaž on vale. Keegi ütleb, et sa peaksid ala vahetama.

Ausalt öeldes olen ka ise kõrvalisi nõuandeid kuulda võtnud. Mõnikord kahetsusega. Inimestel on kalduvus oma tõekspidamisi pühaks pidada. Ja sageli tundub, et mida vähem inimene teab, seda kindlam ta endas on. Kui sa ei tea, kui palju on üldse teada, siis tundubki, et tead kõike.

Probleem on selles, et kõrvaltvaataja ei näe kogu treeningprotsessi. Ta ei tea, kas sportlane lõpetas just raske kolmekuulise ploki ja teeb nüüd kergemat faasi. Ta ei tea, kuidas uni, liigesed, stress ja kaal liiguvad. Ühe trenni põhjal ei saa kogu ettevalmistust hinnata.

Võistlushooaeg ei ole trikkide aeg

Grimm on tähtis, aga harva nii tähtis, kui võistleja pärast halba kohta väidab. Väikesed ebatasasused, mida sa ise 30 sentimeetri kauguselt näed, ei pruugi kohtunikule paari meetri kauguselt üldse välja paista. Kui grimmi kannab peale inimene, kes on ise paar korda võistelnud või seda päriselt teinud, on suur osa riskist juba maandatud.

Kui lihas ja vorm on võrdsed, võib grimm tõesti otsustada. Aga sagedamini otsustab ikkagi see, kas vorm on valmis. Kui sangad ripuvad, ei päästa toon seda imeliselt ära.

Sama kehtib vee, soola ja süsivesikute manipulatsioonide kohta. Ma pole vist kunagi nendega vormi kindlalt paremaks saanud. Halvemaks küll. Kui rasv on põletamata, ei tee viimase hetke nipid sellest lavavormi. Need võivad hoopis kõhu punni ajada, naha alt tühjaks võtta või enesetunde ära rikkuda.

Võistluspäev ei ole katsetamise päev. Kui tahad teada, kuidas keha mingi laadimise või vee muutmise peale reageerib, proovi seda varem. Ka siis ei ole garantiid, et keha lavanärvis samamoodi käitub. Aga vähemalt ei mängi sa kõige tähtsamal hommikul pimesi.

Hoia pilk eesmärgil, mitte kaalunumbril

„Keep your eyes on the prize“ ei tähenda siin auhinnaraha vaatamist. Eesti kulturismis ajab see pigem nutma. Mõte on lihtsam: hoia silmaklapid peas, tee oma asja ja ära vaheta poole tee peal hobuseid.

See ei tähenda, et kaloraaži või treeningkoormust ei tohi vormi järgi kohendada. Loomulikult peab. Aga iga hommikune kaalutõus ei ole kriis. Kes on alaga kauem tegelenud, teab, et kaal käibki üles ja alla. Mõnikord on süüdi sool. Mõnikord hiline söök. Mõnikord kehvem uni. Mõnikord lihtsalt keha teeb keha asju.

Kui lased igal kõikumisel end häirida, hakkad tegema emotsionaalseid otsuseid. Täna võtad süsivesikud maha. Homme lisad kardiot. Ülehomme oled tühi, pahur ja nõrgem. Mis siis tegelikult juhtub? Sa ei juhi enam protsessi, vaid reageerid hirmule.

Keskendu sellele, mida saad kontrollida

Sportlaselt ei saa nõuda rohkem kui tema parimat. Kui oled ettevalmistuses ausalt tööd teinud ja laval tuleb vastu imegeenidega konkurent, kes sinust üle sõidab, siis vähemalt pole endale midagi ette heita.

Flex Wheeler ja paljud teised tipptegijad on rääkinud samast mõttest: ära ela konkurentide vormis. Oma kehagi ei saa sajaprotsendiliselt kontrollida. Miks siis kulutada energiat asjadele, mis pole üldse sinu käes?

Lihtne tõde: maga nii hästi kui saad, söö plaani järgi, tee trennid ära, harjuta poseerimist ja hoia pea võimalikult selge. See kõlab igavalt. Aga võistlushooaja lõpus võidabki sageli see, kes suudab igavaid asju kõige järjekindlamalt teha.

KKK: võistlushooaeg ja lavavorm

Kas enne võistlust peaks treenerit vahetama?

Üldjuhul mitte, kui just koostöö pole päriselt katki. Viimastel nädalatel treeneri vahetamine tekitab rohkem segadust kui kasu, sest uus inimene ei tunne kogu senist protsessi.

Kas grimm võib koha ära rikkuda?

Võib, aga see pole enamasti peamine põhjus. Kui vorm on hea ja grimm on väga halb, võib see häirida. Kui vorm pole valmis, ei tee ideaalne grimm imet.

Kas vee ja soolaga manipuleerimine on vajalik?

Mitte igaühele. Kui seda üldse teha, peaks mõju olema varem läbi proovitud. Võistluspäeval katsetamine on halb mõte, sest keha võib stressis käituda täiesti teisiti.

Üks tark lause ütleb: „Jumal, anna mulle julgust muuta asju, mida ma saan muuta, meelerahu, et leppida asjadega, mida ma ei saa muuta ja tarkust neil vahet teha.“

Autor: personaaltreener Kristjan-Johannes Konsap