Treening ja vanade meistrite tarkused

Treening ei ole kunagi olnud ainult kang, pink ja higine rätik. Vanade kulturismi- ja jõumeeste tsitaadid näitavad, et edu algab lihtsatest asjadest: järjepidevusest, toidust, tahtest ja oskusest enda keha kuulata.

Miks treening vajab rohkem kui motivatsiooni

Jack LaLanne ütles 1953. aastal lihtsalt: „Treening on kuningas. Toitumine on kuninganna. Pange nad kokku ja te saate kuningriigi.” See mõte kõlab ka täna värskelt. Kui trenn on korralik, aga söök juhuslik, jääb areng poolikuks. Kui toitumine on korras, aga liikumine puudub, ei sünni samuti imet.

Dr. Frederick Tilney rõhutas 1947. aastal, et kulturismis ja elus ei piisa leigest suhtumisest. Vaja on intensiivsust ja tugevat tahet. See ei tähenda iga päev enda puruks ajamist. Pigem tähendab see, et sa ilmud kohale, teed plaani järgi tööd ja ei peta ennast kõige raskema seeria ajal.

Sig Klein pani 1937. aastal sama mõtte teistpidi sõnadesse: treeni vormisoleku nimel ja jõud järgneb. See on hea meeldetuletus neile, kes ajavad taga ainult numbreid kangil. Tugev keha on kasulik, aga keha, mis liigub hästi, taastub hästi ja peab vastu, on veel väärtuslikum.

Treening kui eluaegne enesearendus

Arnold Schwarzenegger ütles 1976. aastal, et ta lõpetab võistluskulturismiga, kuid ei lõpeta kunagi oma keha ehitamist. See on suur vahe. Võistlus võib lõppeda, aga harjumus ei pea lõppema. Sa ei pea lavale minema, et võtta oma keha arendamist tõsiselt.

Socrates BC mõte on karm, aga aus: mees ei tohiks jääda kehalise treeningu küsimustes asjaarmastajaks ega saada vanaks ilma, et oleks proovinud saavutada kehalist ilu ja jõudu. Tänapäeval kõlaks see pehmemalt: ära jäta oma keha hooletusse. See on ainus keha, millega sa kõik oma päevad läbi teed.

Charles Atlas võttis 1939. aastal asja kokku veel lühemalt: kõige tõelisem edu on enesearendamine. See sobib hästi jõusaali. Keegi teine ei saa sinu eest kordusi teha. Keegi teine ei saa sinu eest magada, süüa ega taastuda. Treening õpetab vastutust väga otse.

Kuidas vanad tarkused trennis tööle panna

Don Peters soovitas 1966. aastal küsida nõu mitte kõige suuremalt mehelt saalis, vaid sellelt, kellel on algusega võrreldes olnud kõige suurem edasiminek. Väga praktiline nõuanne. Suur lihas ei tähenda alati head õpetajat. Hea õpetaja oskab selgitada, miks miski töötab.

Alan Stephan kirjutas 1958. aastal, et see, mis töötab ühe kulturisti peal, ei pruugi sobida teisele. Ära kopeeri pimesi iidoleid. Proovi, mõõda, jälgi enesetunnet ja otsusta selle põhjal. Mõnele sobib suurem maht. Teisele sobib lühem, aga tugevam trenn.

Chuck Sipes rõhutas 1964. aastal, et trenn tuleb planeerida nii, et sind ei segataks. Sea igaks trenniks eesmärk. Hoia pea kohal. Tee iga seeria ja kordus nii, et oled päriselt kohal. Ausalt öeldes on see sageli suurem probleem kui harjutuste valik.

Arthur Jones uskus 1960. aastal, et lihase kasvatamisel on harjutuse negatiivsel faasil suur roll. See ei tähenda, et iga kordus peaks olema piinavalt aeglane. Aga raskuse kontrollimine allalaskmisel on endiselt üks lihtsamaid viise, kuidas muuta harjutus ausamaks ja tõhusamaks.

Praktilised õppetunnid: treening ilma müra ja moeta

Joe Weider uskus 1947. aastal, et jõutreening saab ühel päeval kõigi spordialade ettevalmistuse oluliseks osaks. Täna tundub see iseenesestmõistetav, aga omal ajal oli see julge mõte. Jõutreening ei ole ainult kulturistile. See aitab jooksjat, pallimängijat, harrastajat ja tavalist kontoritöötajat.

Dan Lurie rääkis 1999. aastal, kuidas talle keelati raskuste tõstmine nõrga südame tõttu, kuid ta hakkas ikkagi treenima ja tundis end hiljem tugeva ning tervena. Selliseid lugusid tuleb lugeda mõistusega. Arsti nõu ei tasu eirata. Küll aga tasub aru saada, et hästi juhendatud liikumine võib muuta elu väga palju paremaks.

Steve Reeves ütles 1966. aastal, et tema parim biitsepsi harjutus oli hantlitega biitsepstõste istudes kaldpingil vahelduvalt. Sergio Oliva lisas 1967. aastal oma kuulsa mõtte: kui tahad jämedaid käsi, siis küki, sest kükk paneb käed kasvama. Mis siis tegelikult juhtub? Suured baasharjutused annavad kehale tugeva üldise stiimuli, aga isoleeritud harjutustel on ikka oma koht.

Zabo Koszewski ütles 1962. aastal, et parim viis mitte muretseda vormi saamise pärast on mitte üldse vormist ära minna. Lihtne tõde. Palju kergem on hoida rütmi, kui alustada igal kevadel nullist.

John Ziegler rääkis 1972. aastal Methandrostenoloni ehk Dianaboli kuritarvitamisest kahetsusega. See koht tuletab meelde, et kiire tee võib olla kallis tee. Lihas, jõud ja eneseusk peavad kasvama viisil, mis ei lõhu tervist.

Dave Draper pani 1999. aastal moodsad teooriad kõrvale ja ütles sisuliselt: tema läheb trenni, sest on jalapäev. See on hea lõpetus. Mõtle, õpi ja arenda. Aga mingil hetkel tuleb lihtsalt trenni minna.

KKK

Kas vanad kulturismi tarkused kehtivad ka täna?

Paljud põhimõtted kehtivad küll: järjepidevus, korralik toitumine, hea tehnika ja taastumine. Muutunud on teadmised, varustus ja terviseriskide mõistmine.

Kas peaksin treenima nagu Arnold Schwarzenegger?

Ei pea. Arnold Schwarzenegger on hea inspiratsioon, kuid sinu kava peab sobima sinu taseme, aja, tervise ja eesmärkidega.

Mis on nende tsitaatide kõige tähtsam mõte?

Treeni järjepidevalt, söö mõistlikult ja ära otsi imerohtu. Keha areneb siis, kui annad talle põhjust muutuda ja aega taastuda.

Tarkused pärinevad raamatust „Bodybuilding Truth

Autor: Tõlkinud Janar Rückenberg

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.