Sportlane ja võistlusvorm: ära kiirusta

Sportlane ei ole võistlusvormis iga kord, kui ta trennisaalist välja astub. See tekst on meeldetuletus toetajale, treenerile ja uudishimulikule sõbrale: ära hinda pooleliolevat tööd lõpptulemuse pähe.

Võistlusteks valmistumine on pikk ja ebamugav protsess. Eriti kulturismis võib vorm muutuda päevaga nii palju, et hommik ja õhtu tunduvad nagu kaks eri inimest.

Miks sportlane ei ole poole töö pealt valmis

Kui inimene otsustab võistelda, algab üsna loogiline rada. Ta valib võistluse, seab eesmärgi ja paneb paika tegevuskava. Sealt edasi tuleb töö: treeningud, toitumine, taastumine, uni ja pidev kohanemine sellega, mida keha parasjagu teeb.

Kõrvalt vaadates on lihtne kommenteerida. Käed tunduvad väiksemad. Jalad ei paista enam nii täis. Nägu on väsinud. Tavaline särts on kadunud. Aga ausalt öeldes ei ütle see veel kuigi palju selle kohta, mis laval juhtub.

Kulturismis on võistluspäev nagu kontrolltöö esitamise hetk. Keegi ei lähe õpilase laua juurde poole töö pealt ja ei pane hinnet ära. Sama loogika kehtib siin. Ettevalmistus on alles pooleli, keha on stressis ja detailid loksuvad paika alles lõpus.

Kuidas võistlusvorm tegelikult muutub

Võistlusperioodil ei näe kulturist alati välja nagu plakatil. Süüa saab vähe, energiatase langeb ja keha hoiab mõnel päeval vett kinni. Mõnel hommikul on pilt teravam, mõnel õhtul pehmem. Päevad ei ole vennad, eriti siis, kui koormus on suur.

Pärast pooleteise tunnist jalatrenni ei ole mõistlik teha järeldust, kas vorm on hea või halb. Pärast tunniajast aeroobset võib lihas tunduda tühjem. Kui inimene on saanud päeval vaid 75 grammi süsivesikuid, ei pruugi sooned, triibud ja separatsioon välja paista nii, nagu need paistavad laval õigel hetkel.

Mis siis tegelikult juhtub? Keha on ajutises seisus. Ta on väsinud, kuivem või vahel hoopis pehmem, glükogeen võib olla madal ja närvisüsteem ei ole värske. See ei ole lõplik vorm. See on tööprotsess.

Mida sportlane vajab kommentaaride asemel

Konstruktiivne kriitika on vajalik. Aga sellel on aeg, koht ja toon. Kui inimene on dieedil, väsinud ja niigi pinges, võib hooletu märkus teha rohkem kahju kui kasu. Eriti siis, kui ütleja ei tea, millises treeningu või toitumise faasis sportlane parasjagu on.

• Ära hinda võistlusvormi kohe pärast rasket trenni.
• Ära tee järeldusi pärast pikka aeroobset päeva.
• Ära mõõda vormi selle järgi, kuidas keha riiete all paistab.
• Ära aja segi suurust ja kvaliteeti. Kulturismis ei määra ümbermõõt üksi tulemust.
• Ära otsi iga päev sooni, triipe ja kiulisust. Need ei ole kogu aeg ühtemoodi nähtavad.

Kui tahad päriselt aidata, küsi parem, kuidas ettevalmistus läheb. Paku rahulikku tuge. Ütle midagi praktilist. Vahel piisab ka sellest, et ei kommenteeri keha iga muutust. Lihtne tõde: sportlane teab enamasti ise väga hästi, et vorm ei ole igal päeval ideaalne.

Sportlane laval: seal antakse hinnang

Võistlused on see hetk, kus töö pannakse võrdlusesse teistega. Seal on valgus, grimm, poseerimine, täituvus, kuivus ja lavaline olek korraga pildis. Alles siis saab rääkida tervikust.

Enne seda on kõik hinnangud parimal juhul oletused. Mõni võib täppi minna, mõni mitte. Aga sportlasele, kes on kuude kaupa oma päeva toidu, trenni ja taastumise ümber ehitanud, võib varajane kohutmõistmine olla lihtsalt väsitav.

Seega, kui näed valmistuvat kulturisti kehvema väljanägemisega päeval, ära kiirusta. Võib-olla on tal seljataga raske trenn. Võib-olla on süsivesikuid vähe. Võib-olla on ta lihtsalt väsinud. Lõplik pilt tuleb laval, mitte diivanil pärast pikka päeva.

KKK

Kas sõber võib võistlusvormi kohta ausalt arvamust avaldada?

Võib, aga taktitundega. Kui kriitika ei aita sportlast midagi paremaks teha, tasub mõelda, kas seda on üldse vaja öelda.

Miks kulturist paistab ettevalmistuse ajal vahel väiksem?

Dieet, suur treeningmaht ja madalam energiatase võivad teha lihase ajutiselt tühjemaks. See ei tähenda automaatselt, et lõppvorm tuleb halb.

Millal on õige hetk sportlase vormi hinnata?

Õige hetk on võistluslaval, kui ettevalmistus on lõppenud ja sportlane seisab võrreldavates tingimustes teiste võistlejatega.

Autor: Janar Rückenberg

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.