Butiikjõusaal: mis see on ja kellele sobib

Esimest korda butiikjõusaali uksest sisse astudes märkasin kohe ühte asja: vaikus. Pole valju muusikat, pole järjekorda hantlite juures, pole kümmet inimest peeglis end pildistamas. Lihtne tõde: butiikjõusaal on väike, privaatne treeningkoht, kus üks treener pühendub korraga ühele või paarile kliendile. Selles loos vaatan, mille poolest see suurest ketist erineb, kellele see sobib ja millele tasub enne valikut tähelepanu pöörata.

Mis on butiikjõusaal

Butiikjõusaal on tavaliselt 30–150 ruutmeetrine ruum, kus treenitakse personaaltreeneri juhendamisel. Suurest jõusaalist erineb ta kolme asja poolest: ruumi on vähem, inimesi on vähem ja iga klient saab sisuliselt eraldi tähelepanu. Tihti pole sellistes kohtades isegi avatud ust uudistajatele — sisse saab ainult broneeringuga.

Eestis on selliseid kohti viimase paari aasta jooksul juurde tulnud, eriti Tallinnas ja Tartus. Mõned on suunatud naistele, mõned ettevõtjatele, kes tahavad lõuna ajal kiirelt 45 minutit treenida ilma duširuumi järjekorda jäämata.

Kellele butiikjõusaal sobib

Aus vastus: see ei ole kõigile.

Butiikjõusaal sobib pigem siis, kui:

• oled algaja ja kardad rahvarohket saali — paljud naasevad treeningusse just selle pärast;
• tervis nõuab täpsemat juhendamist (selja- või põlveprobleemid, taastumine, rasedus, sünnitusjärgne taastumine);
• aega on vähe ja iga 45 minutit peab töötama maksimaalselt — ootamine seadme juures pole võimalus;
• privaatsus on oluline — sportlased, avaliku elu tegelased, aga ka inimesed, kes lihtsalt ei taha pildistamise eesmärgil treenivat seltskonda enda kõrval näha.

Kuidas butiikjõusaal erineb suurest jõusaalist

Hind on suurim erinevus. Kuukaart suures ketis algab Eestis kusagilt 35–50 €, butiikjõusaali personaaltreeningu pakett tähendab pigem 60–90 € ühe seansi kohta või 400–700 € kuus, kui käid 2–3 korda nädalas. Selle eest saad asju, mida suures saalis ei saa: treener teab sinu eesmärki, mõõdab edenemist, kohandab plaani vigastuste või väsimuse järgi ja vastutab kuidagi tulemuse eest.

Varustus on tihti kvaliteetsem, kuid mitte alati nii lai. Suures saalis on 30 erinevat aparaati, butiikjõusaalis võib-olla 8 — kuid need 8 katavad 90% sellest, mida tegelikult vaja on. Vabad raskused, kang, kettlebellid, üks tõmberaam, üks kükirack. Lihtne ja töötav.

Kogemus ise on rahulikum. Pole vaja oodata, pole vaja kellegi käest hantlit küsida, pole vaja kella vaadata. See teeb treeningust pigem rutiini kui ürituse, ja just see on paljudele põhjus, miks nad lõpuks järjepidevalt käima hakkavad.

Mida silmas pidada enne esimest trenni

Mõned praktilised asjad, mida tasub enne lepingu sõlmimist küsida:

1. Treeneri taust. Küsi haridust ja kogemust. Hea treener näitab seda ise välja, halb hakkab sõnu venitama.
2. Esmane hindamine. Korralik koht teeb esimesel kohtumisel liikuvuse, jõu ja ajaloo läbivaatuse — mitte ei pane sind kohe kangi alla.
3. Paindlikkus. Kas saad seansi tühistada 24 tundi ette? Kas pakettide kasutusaeg on aastane või kvartali pikkune?
4. Ruumi tunnetus. Mine kohale ja vaata. Kui sa esimese viie minuti jooksul end seal mugavalt ei tunne, pole sa seal kuus kuud hiljem ka.

Ja veel üks asi — proovitund. Iga normaalne butiikjõusaal pakub esimese trenni kas tasuta või selgelt allahinnatult. Kui keegi keeldub, on see iseenesest vastus.

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Kas butiikjõusaal on ainult algajatele?

Ei. Algajad saavad sellest palju, sest stardivad kohe õige tehnikaga. Aga ka pikaajalised treenijad valivad selle, kui tahavad mõnda nõrka lüli sihilikult parandada — näiteks tugevdada puusa pärast jooksuvigastust või valmistuda võistluseks.

Kui tihti peaks käima, et midagi muutuks?

Kaks korda nädalas on miinimum, kui tahad jõu või vormi muutust nelja kuu jooksul märgata. Üks kord nädalas hoiab pigem olemasolevat taset.

Kas saan butiikjõusaalis ka iseseisvalt treenida?

Mõnes kohas on lubatud nn open gym aeg klientidele, kes on juba personaaltreeningu pakettis. Sõltub majast — küsi enne, ära eelda.