D-vitamiin üksi ei tööta – miks on vaja K2-vitamiini ja magneesiumi?
D-vitamiini puudus on endiselt probleem – eriti Eestis
Eestlastel on suur D-vitamiini puudus. Kuigi suvel toodab nahk päikese UVB-kiirte toimel D-
vitamiini, oli suve lõpuks ikkagi ligi 73% eestlastel selle vitamiini puudus (TÜ 2009 uuring). 2024.
aasta TÜ doktoritöö näitab, et sügisel on puudus 96%-l ajateenijatest, ning isegi kevadel veel 84%-l:
2009: 73% puudujäägiga sügisel
2024: 96% puudujäägiga sügisel (ajateenijate seas – noored, üldiselt tervemad inimesed)
Järeldus: olukord on läinud pigem halvemaks. Seda võib seostada näiteks:
rohke päikesekaitsekreemide kasutamisega,
rohkemate siseruumides veedetud tundidega (ekraanid, töö jne),
toitumise muutumisega (vähem D-vitamiini allikaid),
võimalik, et ka rohkemate laboratoorsete kontrollidega, mis nüüd paremini puudust
tuvastavad.
Põhjuseks on meie geograafiline asukoht – 57. ja 60. laiuskraadi vahel – kus UVB-kiirgus on tõhus
vaid keskpäeva paiku ja ka siis ainult pilvitu taeva korral. Viimastel aastatel on sagenenud ka
päikesekaitsekreemide kasutamine, mis blokeerivad D-vitamiini sünteesiks vajaliku UVB-kiirguse.
Tulemuseks on see, et keha ei suuda suve jooksul talvevarusid piisavalt koguda.
D3-vitamiin – kuid ainult koos „meeskonnaga“
D-vitamiini on kahte peamist vormi:
D2 (ergokaltsiferool) – taimne päritolu, kehvemini imenduv
D3 (kolekaltsiferool) – loomne päritolu, keha eelistab ja kasutab seda palju paremini
Tänapäeva teadlased ja toitumisnõustajad on ühel meelel: D3 vajab koostööd teiste mikrotoitainetega:
- K2-vitamiin – juhatab kaltsiumi õigesse kohta
D3 aitab kehal kaltsiumi paremini omastada, aga ilma K2-vitamiinita võib kaltsium ladestuda hoopis
veresoontesse ja pehmetesse kudedesse. See võib tõsta südame-veresoonkonna haiguste riski.
K2-vitamiin (eelistatult MK-7 vorm) aitab suunata kaltsiumi õigesse kohta – luudesse ja
hammastesse, hoides arterid puhtana ja elastsena.
� “D3 ilma K2-ta võib olla nagu orkester ilma dirigendita – potentsiaal on olemas, aga kaos on
kerge tulema.”
- Magneesium – D-vitamiini “aktiveerija”
Ka K2 olemasolust ei piisa, kui organismis puudub magneesium. Magneesium on oluline D-
vitamiini aktiveerimiseks maksas ja neerudes – ainult siis muutub D-vitamiin rakule omastatavaks
vormiks.
Lisaks aitab magneesium:
rahustada närvisüsteemi
toetada und
kontrollida põletikke
Parimad vormid magneesiumist on näiteks magneesiumglütsinaat ja magneesiumtsitraat, mis on
hästi omastatavad.
Tüüpilised sümptomid D-vitamiini puudusel
Lihasnõrkus (raskused trepist käimisel, toolilt tõusmisel)
Luuvalud
Väsimus, masendus, energiapuudus
Immuunsüsteemi nõrkus
Sagedased infektsioonid
Aeglane paranemine
� Paljud inimesed ei teagi, et neil on puudus – nad on harjunud tundma end “lihtsalt väsinuna”.
Kui palju D-vitamiini on vaja?
D-vitamiini vajadus on individuaalne ning täpset kogust saab määrata ainult vereanalüüsi kaudu (25-
OH D test). Eestis mõõdetakse taset ng/ml või nmol/L ühikutes.
Soovitatav tase aastaringselt: vähemalt 50 ng/ml (125 nmol/L)
Eestis lubab Ravimiamet müüa kuni 400 IU (10 µg) ühe tableti kohta. Ent uued uurimused näitavad,
et Põhjamaade tingimustes võib inimene vajada kuni 4000 IU päevas, et säilitada optimaalne D-
vitamiini tase.
D-vitamiini “komplekt” – efektiivne alles koos:
✅ D3-vitamiin – päikesepuuduse asendamiseks
✅ K2-vitamiin (MK-7) – kaltsiumi suunamiseks luudesse
✅ Magneesium (nt glütsinaat) – D-vitamiini aktiveerimiseks
Kus kontrollida oma D-vitamiini taset?
Perearst
Synlab / Quattromed laborid
Confido
Diagnostikakeskused (Tallinn, Tartu, Viljandi, Jõhvi, Sillamäe, Kiviõli jt kohad)
D-vitamiin on hädavajalik, eriti põhjamaise päikesevaese kliimaga Eestis. Kuid ainuüksi D3
tarvitamisest ei pruugi piisata, kui kehas on puudus K2-vitamiinist ja magneesiumist.
Kui soovid, et D-vitamiin toetaks tõesti su luustikku, immuunsust, närvisüsteemi ja meeleolu, pea
meeles:
Võta D3-vitamiini koos K2 ja magneesiumiga.
Käesolev artikkel põhineb 2012. aastal Fitness.ee lehel ilmunud tekstil, mida on kaasajastatud ja
täiendatud 2025. aasta teadmiste põhjal.