Eesti kulturistid: ajaloo olulisemad hetked

Eesti kulturistid on rohkem kui sajandi jooksul jätnud spordiajalukku jälje, mille üle tasub uhkust tunda. Georg Lurichist ja Ervin Liebertist kuni Ott Kiivikase ja Egle Eller-Nabini — meie väikese rahva atleedid on tõestanud, et tippvorm sünnib visadusest, mitte populatsiooni suurusest. Allpool on tihe ajatelg, mis aitab orienteeruda nimedes ja saavutustes.

Eesti kulturistid enne taasiseseisvumist

Lugu algab 1918. aastal, kui Georg Lurich võitis Petrogradis kehailu võistluse. Järgnevatel aastakümnetel sündisid mehed, kes panid aluse kohalikule koolkonnale: Einar Laigna (1937), Ervin Liebert (1939) ning Arne Heinlaid (1941), kellest sai 1966. aastal Eesti esimene absoluutkaalu meister.

1960. aastal korraldasid Tartu ülikooli kehakultuuriosakonna poisid „Jõu ja ilu mängud“, kus võitis Andrus Lutsar — esimene avalik kummardus lääne kulturismi suunas Nõukogude Eestis. Sügisel 1966 peeti Tallinna pedagoogilises instituudis esimesed Eesti meistrivõistlused. Kaks aastat hiljem ilmus Lieberti „Atleetvõimlemine“, 1975. aastal sama autori „ABC“.

1970-ndatel astus pildile Olev Annus, kes võitis 1973 Georg Tenno memoriaali ja sai Eesti absoluutseks meistriks. Indrek Otsus debüüteeris samal aastal ning kümne aasta jooksul tõusis kontinentaalsele tasemele: 1979 Budapest, 1980 Eesti absoluutne tiitel, 1981 võit Tšehhoslovakkia rahvusvahelisel võistlusel. 1985 algasid Tartu lahtised — hilisem Eesti karikavõistlus — mille võitis Oleg Andla. 1986 võitis Annus Põhjamaade ja Euroopa raskekaalu tiitlid.

Naiste poolel tegi 1988 ajalugu Merike Madar, võites NSVL absoluutse meistritiitli. Aasta hiljem oli ta Euroopa meistrivõistlustel 8. 1990 võitis Ain Paavo Euroopa kulla kategoorias kuni 90 kg.

Eesti kulturistid taasiseseisvunud Eestis

1991. aastal sai Eesti Kulturistide Liit iseseisvaks IFBB liikmeks ja Indrek Otsus krooniti taastatud Vabariigi esimeseks absoluutseks meistriks. Soome kolinud Olev Annus võitis samal aastal Mr. Universe tiitli. 1992 sõitis esimene Eesti koondis — Selnihhin, Jemaljenenkov, Otsus, Paavo — Ostravasse Euroopa meistrivõistlustele.

1993 ilmus Otsuse, Andla ja Susi raamat „Kulturism kõigile“ ning ajakirja „Atleet“ esimene number; lavale astus noor Ott Kiivikas. Naiste tippu jõudis Inna Uit, kes võitis 1995 Euroopa ja 1996 maailmameistri tiitli kategoorias kuni 57 kg — pikaks ajaks viimane Eesti MM-kuld. 1997 moodustati Eesti Kulturismi Arendusselts, mille presidendiks sai Arnold Tokko (alates 1999 ka EKL-i juht). 1999 tuli Kiivikas oma esimest korda Eesti absoluutseks meistriks.

Eesti kulturistid maailma tipus 21. sajandil

2001 võeti Eesti meistrivõistlustel kasutusele esimene dopinguproov ja kavasse lisandus naiste fitness. 2003 lisandus bodyfitness, 2011 bikiinifitness, 2013 meeste rannafitness. 2004 jõudis Kiivikas Moskva MM-il esmakordselt finaali (5. koht), 2005 võitis ta Brasovis Euroopa hõbeda kategoorias kuni 90 kg ning Imre Vähi tõi pronksi klassikalises kulturismis. 2008 sai Kiivikasest Põhjamaade meister, 2016 Euroopa meister kategoorias kuni 85 kg ja 2018 IFBB maailma reitingu liider — kokku 20 Eesti absoluutset meistritiitlit.

Klassikalises kulturismis tõusis kõrgele Taavi Koovit: 2009 Euroopa kuld kuni 180 cm, 2010 Euroopa ja MM-kuld üle 180 cm, 2011 koduse MM-i absoluutne tiitel ning Eesti koondise meeskondlik esikoht. Mikk Raudsepp võitis 2012 juunioride EM-kulla.

Fitnessis kerkis valitsejaks põlvkond Anissimov–Koroljak–Nazarenko-Kiivikas: Oleg Anissimov võitis MM-i 2011, EM-i ja MM-i absoluutsed tiitlid 2012, 2015 ja 2016. Kristina Koroljak tuli juunioride EM-meistriks 2012, absoluutseks Euroopa meistriks 2013 ja 2015 ning MM absoluutseks tiitliks 2016. Natalia Nazarenko-Kiivikas pälvis 2009 EM-pronksi ja 2011–2012 absoluutsed Euroopa tiitlid. Endla Vaher võitis EM-kulda 2014 ja 2015. Liisa Otsus tõi 2007 juunioride MM-pronksi ja 2010 EM-kulla.

2014 tegi ajalugu Egle Eller-Nabi, kes võitis Soomes Nicole Wilkinsi võistlusel bikiinifitnessi absoluutse tiitli ja teenis IFBB profikaardi — esimese Eestis. 2016 osales ta esimese Eesti naissportlasena Mr. Olympial. Reet Reimets sai 2014 esimese Eesti bikiinifitnessi suurvõistluste medali (EM 3. koht). 2017 võitis Arida Muru juunioride EM-i absoluutse tiitli ja Eesti tuli 56 riigi seas Biarritzi MM-il viiendaks. Samal aastal valiti EKFL-i presidendiks Ergo Metsla.

Korduma kippuvad küsimused

Kes on Eesti edukaim kulturist?

Statistikat vaadates on Ott Kiivikas kogunud kõige rohkem karikaid ja tiitleid: 20 Eesti absoluutset meistritiitlit, Põhjamaade ja Euroopa kuld ning IFBB maailma reitingu esikoht 2018. Klassikuna nimetatakse sageli ka Olev Annust ja Indrek Otsust.

Millal peeti esimesed Eesti meistrivõistlused?

12. novembril 1966 Tallinna pedagoogilises instituudis. Üldvõitja oli Arne Heinlaid. Sama aasta kevadel toimus Tartus ka esimene avalik kulturismikonkurss.

Kes on Eesti edukaimad naissportlased?

Naiskulturismis Merike Madar (NSVL absoluutne meister 1988) ja Inna Uit (MM-kuld 1996). Fitnessis Kristina Koroljak ja Natalia Nazarenko-Kiivikas, mõlemad korduvad Euroopa absoluutsed meistrid. Bikiinifitnessis Egle Eller-Nabi, esimene Eesti IFBB profikaardi omanik.

Autor: Eesti Raskejõustikumuuseum

Tutvu lähemalt: “Atleetvõimlemine”

Tutvu lähemalt: “Kulturism & Fitness”.

Tutvu lähemalt: “50 aastat võistluskulturismi Eestis”.