Erituselundite talitlus ja neerude töö

Erituselundite talitlus tähendab seda, kuidas keha viib välja ainevahetuse jäägid ja hoiab sisekeskkonna tasakaalus. Kõige suurema töö teevad neerud, kuid oma osa on ka kopsudel, higinäärmetel ja seedetraktil.

Miks erituselundite talitlus on tähtis?

Iga päev tekib kehas aineid, mida organism enam ei vaja. Eritumise all mõistetaksegi ainevahetuse käigus tekkivate jääkide eemaldamist organismist. Gaasilised ained, näiteks CO2, viiakse välja hingamisel kopsudega. Vesi ja selles lahustunud ained liiguvad välja peamiselt neerude ja higinäärmete kaudu. Toidu omastamata osa ning seedemahlade jäägid väljuvad seedetrakti kaudu.

Lihtne tõde: kui jäägid ei lahku õigel ajal, läheb keha sisekeskkond paigast ära. Seepärast ei ole erituselundid lihtsalt „torustik“, vaid osa süsteemist, mis aitab hoida vee, mineraalainete, happe-leelise tasakaalu ja osmootse rõhu kontrolli all.

Erituselundite talitlus: neerud põhitöös

Peamised erituselundid on neerud. Nende ülesanne on viia organismist välja ainevahetusjääke, liigset vett ja mineraalsooli. Neerude kaudu väljuvad valkude ainevahetusjäägid, sealhulgas kusiaine ja kusihape, ning lihaseainevahetusest pärinev kreatiin. Neerud aitavad kõrvaldada ka mitmeid ravimeid ja mürke.

Neerud on paarilised elundid ja kaaluvad kokku umbes ~300g. Nad on oakujulised ning 10-12 cm pikkused. Neerud paiknevad kõhuõõne taga, mõlemal pool lülisammast, alumise rinna- ja kahe ülemise nimmelüli kõrgusel. Parema neeru ette jäävad maks, parem käärsoolekoold ja 12 sõrmiksool. Vasaku neeru ette jäävad kõhunääre, magu, vasak käärsoolekood ja peensool. Neeru katab sidekoeline kiht ning selle ümber on paks rasvakiht.

Neeru tööühik on nefron. Mõlemas neerus kokku on neid 2-2,5 miljonit. Nefron algab neerukehakesena, kus on veresoonte päsmake ehk Malpighi kehake ja seda ümbritsev Bowmani kihn. Teine oluline osa on neerutoruke ehk tubulus. Selle kogupikkus on umbes ~2-6 cm ning kogu pikkuses katab seda ühekihiline epiteel.

• glomeruluse lähedal paikneb proksimaalne vääniline neerutoruke;
• Helene ling on U-kujuline osa, mis suundub neerusäsisse;
• iga 7-s ling ulatub sügavale säsisse;
• ülenev osa jõuab oma glomeruluse juurde ja muutub distaalseks vääniliseks neerutorukeseks.

Nefronis tekkinud uriin liigub kogumistorude kaudu neerukarikatesse, sealt neeruvaagnasse ja edasi kusejuhade kaudu põide.

Kuidas erituselundite talitlus uriini tekitab?

Neerudel on väga rikkalik verevarustus. Neeru suubub lai neeruarter, mis jaguneb väiksemateks veresoonteks. Need moodustavad kapillaaride võrgustiku Malpighi kehakestes. Päsmakese juurde tuleva toomasoone valendik on suurem kui viimasoonel. See loob päsmakese kapillaarides kõrge rõhu, mida on vaja filtratsiooniks.

Ööpäevas läbib neerude veresooni ligikaudu 1 tonn verd. See tähendab, et organismis olev veri läbib neerusid umbes ~200 korda. Puhkeolekus voolab neerudest läbi ~20% südame minutimahust.

• neerud eritavad ainevahetuse lõpp-produkte ja võõraineid;
• reguleerivad organismi veesisaldust;
• hoiavad vere mineraalainete kontsentratsiooni ning happe ja leelise tasakaalu;
• sünteesivad ja eritavad mõningaid aineid, näiteks hipuurhapet;
• moodustavad ühendeid, mis mõjutavad veresoonte toonust, näiteks reniini.

Neerud eritavad ööpäevas umbes ~1,5 l uriini. See sisaldab 25-30 g kusiainet, 25-30 g anorgaanilisi sooli, kusihapet, kreatiini ja teisi aineid. Uriini hulk ja koostis sõltuvad toidust, keskkonna tingimustest ja kehalise töö intensiivsusest. Soojas keskkonnas higistame rohkem, seega on diurees väiksem ja uriin kontsentreeritum kui külmas.

Uriini teke jaguneb kaheks. I faasis tekib filtratsiooni tulemusel päsmakeste kapillaaridest esmasuriin. II faasis kujuneb tagasiimendumise ja sekretsiooni tulemusel lõplik uriin.

Ultrafiltratsiooni ajal liiguvad filtrist läbi peaaegu kõik vereplasma koostisosad, välja arvatud valgud. Suure molekulaarmassiga valgud filtrist läbi ei lähe. Tekkinud ultrafiltraat satub Bowmani kihnu valendikku ja seda nimetatakse esmasuriiniks.

Ööpäevas läbib neerusid 1440 l verd. Selles on vereplasmat umbes ~790 l verd ning filtrist läheb läbi umbes 1/5. Nii moodustub selle näite korral ööpäevas ligikaudu ~160 l esmasuriini. Vereplasma, mida on kokku 2,7-2,8 l, läbib neerupäsmakeste filtrit 24 h jooksul enam kui 50 korda ehk umbes ~iga poole tunni järel.

Tagasiimendumine ja vedeliku tasakaal

Esmasuriinist imenduvad verre tagasi kõik organismile vajalikud ained ja kuni 99% veest. Neerutorukestest viiakse ümbritsevatesse kapillaaridesse tagasi 159 158 l vedelikku ning organismist väljub lõpliku uriinina 1 1,5 l ööpäevas. See tohutu vahe näitab, kui täpselt neerud töötavad.

Tagasiimendumist aitab teha neerutorukeste suur kogupikkus, mis on 70-100 km. Torukesi kattev mikrokattega epiteel suurendab pinda, mille kaudu ained saavad tagasi liikuda. Osa ainete transport vajab ATP-st saadavat energiat, vesi järgneb kontsentratsioonigradiendi tõttu.

Suurem osa, umbes ~80%, esmasuriinis olevast veest imendub tagasi kogumistorukestes. Helene lingu alanev osa laseb vett hästi läbi, kuid ei lase läbi Na+. Ülenev osa resorbeerib aktiivselt tagasi Na+. Selline vastuvoolu süsteem aitab uriini kontsentreerida.

Glükoos imendub esmasuriinist tavaliselt täielikult tagasi, suuremalt osalt juba proksimaalses vääntorukeses. Samas imenduvad tagasi aminohapped ja suur osa vajalikest mineraalainetest, näiteks Na, K ja Ca. Mõned ained, nagu hipuurhape, kreatiin, ammoniaak ja osa ravimeid, viiakse uriini otse neerutorukeste epiteeli kaudu. Seda nimetatakse sekretsiooniks.

Kliirents ehk puhastumus kirjeldab, kui suur plasma hulk vabastatakse testainest. See on indikaatormeetod, mida seostatakse glomerulaarfiltratsiooniga. Vaid insuliini puhul on kliirents identne GF-ga. Vabalt filtreeruvate ainete puhul, mis kohe resorbeeruvad, on kliirents väiksem.

KKK: erituselundite talitlus

Mis juhtub, kui inimene higistab palju?

Kui higinäärmed töötavad aktiivselt, väljub rohkem vett naha kaudu. Siis võib uriini hulk väheneda ja uriin muutub kontsentreeritumaks.

Kuidas närvisüsteem neerude tööd mõjutab?

Sümpaatilise NS mõju tugevnemisel neeruveresooned ahenevad ja diurees langeb. Valu puhul võib uriini eritus samuti pidurduda.

Millised hormoonid reguleerivad uriini hulka?

Hüpofüüsi tagasagara vasopressiin ehk ADH suurendab vee tagasiimendumist neerukanalites ja vähendab diureesi. Neerupealise koehormoon aldosteroon suurendab Na ja sellega ka vee resorptsiooni. Adrenaliini väikeste annuste toimel uriini hulk suureneb.

Autor: EKFK

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.