Infrapunasauna kahjulikkus ja kasu tervisele

Infrapunasauna kahjulikkus on teema, millest räägitakse järjest rohkem — kes hoiatab, kes kiidab. Mis on tõsi ja mis müüt? Selles loos vaatame ausalt, kellele see leebem saunavariant sobib, kellele mitte, ja mida tasub enne esimest seanssi teada.

Infrapunasauna kahjulikkus: mis on tõsi, mis müüt?

Esimene tõdemus on selline: terve täiskasvanu jaoks on infrapunasauna kahjulikkus väike. Kasutatav soojuskiirgus on pika lainepikkusega — 4,5–5,5 mikromeetrit — ja erineb põhimõtteliselt päikese UV-kiirgusest. Igasugune radioaktiivne foon puudub, küttekehad ei hõõgu, ehted jäävad kabiinis jahedaks.

Levinud hirm käib selle ümber, et infrapuna kuumutab keha “seestpoolt”. Mingil määral on see tõsi: kude soojeneb 4–5 cm sügavuselt ja keharakkude temperatuur võib tõusta kuni 38,5 °C. Just see seletab tugevamat higistamist madalama õhutemperatuuri juures — kabiinis on tavaliselt umbes 45 °C, mis tundub leigem kui Eesti puuküttega sauna 80–90 °C. See ei tähenda, et keha “küpsetatakse”. Temperatuur jääb füsioloogilisse vahemikku.

Tehnoloogia ise on välja töötatud Jaapanis, hilisemaid uuringuid on jätkanud meditsiiniülikoolid Hollandis ja USA-s. Põhitööriist — soojuskiirgus, mille lainepikkus on lähedane keha enda kiirgusele — on kasutusel nii spaades, taastusravis kui ka spordimeditsiinis.

Kellele võib infrapunasauna kahjulikkus mõjuda

Vastunäidustused on suuresti samad, mis tavasaunalgi, ja mõnel juhul rangemad. Ettevaatlik tasub olla, kui:

• oled rase või kahtlustad rasedust
• sul on äge põletik, palavik või äsja läbi põetud viirus
• võtad ravimeid, mis mõjutavad vedelikutasakaalu (diureetikumid, osa vererõhuravimeid)
• sul on raske südame- või veresoonkonnahaigus
• oled tarbinud alkoholi
• nahal on lahtised haavad, ekseem aktiivses faasis või värske tätoveering

Lapsed taluvad infrapunasauna teisiti kui täiskasvanud — nende termoregulatsioon ei ole veel välja kujunenud. Kuni teismeeani tasub seansi pikkus poole võrra lühemaks tõmmata ja temperatuur madalal hoida.

Kui ravid mõnda kroonilist haigust, küsi enne perearstilt. See ei ole formaalne soovitus — see kaitseb sind päriselt.

Millal infrapunasauna kahjulikkus tegelikult ilmneb

Lihtne tõde: enamik halba kogemust ei tule saunast endast, vaid kasutusviisist. Tüüpilised vead on need:

• liiga pikk seanss esimesel korral (üle 30 min)
• liiga vähe vett enne ja pärast
• alkoholi ja sauna kombineerimine
• kohe pärast rasket einet sisse minemine

Algajale piisab 25 min seansist temperatuuril umbes 45 °C. Kabiin ise jõuab töötemperatuurini umbes 7 minutiga ja elektritarbimine jääb 1300–2500 W vahemikku — hommikune seanss enne tööd ei ole utoopia. Just see oligi üks põhjusi, miks 21. sajandi alguses infrapunasaunad Eestis nii populaarseks said. (20. sajandil tegi sama läbimurde elektrikeris.)

Praktiline rusikareegel: joo enne seanssi umbes 200 ml vett, võta veepudel kaasa, ja joo veel pärast. Higiga lahkub vedelikku rohkem, kui esmapilgul tundub.

Kuidas infrapuna kehale mõjub

Soojuskiirgus tungib koesse sügavale, mistõttu lihased lõõgastuvad ja vereringe paraneb. Tüüpiline 30-minutiline seanss kulutab umbes 600 kcal — see on enam-vähem sama palju kui sama pikk lõdvas tempos jooks, kuigi mehhanism on hoopis erinev (siin põleb energia termoregulatsioonile, mitte lihastööle).

Regulaarsel kasutamisel — vähemalt 3 korda nädalas, seansipikkusega 30 min, kuu aja vältel — märkavad inimesed tavaliselt järgmist:

• vähem lihasvalu pärast trenni
• parem uni
• pingeleevendus õlavöötmes ja alaseljas
• värskema toonusega nahk

Kvaliteetses kabiinis on korpus aromaatsest seedripuust või sarnasest looduslikust materjalist, küttekehadel pikk garantii (kümmekond aastat on hea näitaja), temperatuuri saab digitaalselt reguleerida vahemikus 35–75 °C ja seansi pikkust kuni 1 tunnini. Tselluliidi osas: jah, väike kosmeetiline mõju on, peamiselt veetasakaalu ja vereringe kaudu. Mingit imerasvapõletit infrapunasaun siiski ei ole — kui keegi seda nii müüb, on see liialdus.

KKK

Kas infrapunasauna kahjulikkus on suurem kui tavasaunal?

Tervetele inimestele ei ole. Õhk on jahedam (umbes 45 °C vs 80 °C), aga keha soojeneb sügavamalt. Ülepingutamise risk on mõlemas saunatüübis sarnane — seda dikteerib aeg ja veetarbimine, mitte saunatüüp ise.

Kas infrapunasaunas võib käia iga päev?

Algul mitte. Esimese kuu jooksul piisab 3 korrast nädalas. Hiljem võib sageduse tõsta, kui keha tunneb end hästi ja uni ei kannata.

Kas infrapunasaun asendab puuküttega sauna?

Ei asenda. See on teine kogemus — leebem, kuivem, hommikuks sobivam. Puuküttega saun on traditsioon, mis oli, on ja jääb.

Oma igapäeva sauna leiad siit: https://revalsport.ee/vaiknespa/

Autor: Ero Viik

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.