Isoflavoonid: kas uus imerohi tõesti?

isoflavoonid kõlavad reklaamis vahel nagu otsetee suurema lihase ja parema vormini. Tegelik pilt on rahulikum: taimseid ühendeid tasub tunda, aga imet lubavaid silte ei maksa pimesi uskuda.

Miks isoflavoonid üldse tähelepanu said?

Kui mõni toidulisand lubab „pretsedenditut massi kasvatavat toimet”, „kõige tugevamat legaalset anaboolikut” või mõju „nagu anaboolsed steroidid, aga kõrvalmõjudeta”, tasub korraks pidurit tõmmata. Selline keel müüb hästi, eriti kulturismi ja jõutreeningu maailmas, kus iga väike eelis tundub tähtis.

Flavoonid, isoflavoonid ja flavonoolid on taimedes leiduvad bioloogiliselt aktiivsed ained. Neid nimetatakse sageli fütokemikaalideks. Lihtsamalt öeldes on need ühendid, mis võivad kehas mõjutada ensüüme, retseptoreid ja ainevahetuse eri osi. See ei tähenda veel, et iga kapsel kasvatab lihast.

Kulturisti jaoks on peamine küsimus praktiline: kas sellest on päriselt abi taastumisel, lihase- ja luudekasvul, rasvakasutusel või jõunäitajatel? Aus vastus on, et kindlaid järeldusi on vähe. Algne huvi tuli mõnest varasest uuringust, kuid need ei anna sama tugevat pilti nagu hästi kontrollitud treeningu- ja toitumisuuringud.

Kuidas isoflavoonid kehas toimida võivad?

Isoflavoonidele on omistatud mitu võimalikku toimet. Neid on kirjeldatud antioksüdantidena ning neile on omistatud antibakteriaalset ja antiviraalset mõju. Samuti on räägitud antiöstrogeensest toimest, mille kaudu võiksid need teoreetiliselt toetada anaboolseid protsesse.

Siin tulebki teha vahe võimaliku mehhanismi ja päriselus nähtava tulemuse vahel. Üks asi on öelda, et ühend mõjutab mõnda ensüümi või steroidiretseptorit. Teine asi on näidata, et treeniv inimene saab sellest mõõdetava kasu: rohkem lihasmassi, vähem rasva, parem jõud või kiirem taastumine.

Algses käsitluses mainiti ka omastamist. Isoflavoonide omastamise protsent on umbes 50 ringis, mis teeb vere kontsentratsiooni tõstmise keeruliseks ja kalliks. Lisaks alluvad verre jõudnud isoflavoonid maksas kiirele lammutamisele. Seetõttu on pakutud, et isoflavoonpreparaate võiks võtta koos toiduga, et soodustada imendumist lümfisüsteemi kaudu ja vähendada nende kiiret lagunemist maksas.

Mida uuringud tegelikult näitasid?

Algses artiklis toodi välja kaks uurimust, mida kasutati superisoflavoonide anaboolse maine toetamiseks. Esimene põhines Lazzo Feurerilt kirjeldatud tööl, kus vaadeldi 5-metüül-7-metaksüisoflavooni ja 7-isopropoksüisoflavooni mõju mitmesugustele katseloomadele. Positiivset mõju märgati lämmastiku tasakaalule, luude koostisele, kehakaalule ning anaboolsetele või androgeensetele näitajatele.

Selles kirjelduses oli kehakaalu tõus 5-10%. Päevane doos oli 5-20 mg kehakaalu 1 kg kohta. See kõlab muljet avaldavalt, kuid katseloomade tulemust ei saa otse inimese treeningkavasse tõsta. Loommudel võib anda suuna, mitte lõpliku vastuse.

Teine töö pärines Jose Antonio, Thomas Indedoni ja Darin van Gammereni sulest. Seal uuriti metoksüisoflavooni mõju 14 kolledži üliõpilasel. Nad ei olnud kulturistid, kuid treenisid regulaarselt nii vastupidavus- kui ka jõuharjutustega. Oluline märkus: toitumis- ja treeningrežiim polnud täpselt fikseeritud. See teeb tulemuste tõlgendamise palju keerulisemaks.

Kaheksanädalase perioodi jooksul vähenes päevas 800 mg metoksüisoflavooni saanute rasvasisaldus 7% ja keha kõhnmass suurenes 2%. Placebo grupis rasvasisaldus suurenes ja kõhnmass ei muutunud. Samas ei täheldatud kummalgi grupil olulisi muutusi luude tiheduses ega jalgade absoluutses jõus.

Praktiline vaade: isoflavoonid ei asenda põhitööd

Mis siis tegelikult juhtub, kui inimene ostab kalli purgi ja ootab kiiret massi? Tõenäoliselt sõltub tulemus palju rohkem tavalisest kolmikust: treening, toit ja uni. Kui valgukogus on juhuslik, kava hüplik ja taastumine kehv, ei muuda ükski taimne ühend pilti maagiliselt teiseks.

Toksikoloogilisi andmeid metoksüisoflavooni kohta algses käsitluses ei olnud ning ipriflavooni kohta öeldi, et teada on väga vähe. Samas märgiti, et flavonoidid on reeglina hästi talutavad ega oma mürgilist toimet, kui nad kuuluvad normaalse toidurežiimi koostisse. See on mõistlikult ettevaatlik sõnastus, mitte roheline tuli suurtele doosidele.

Kui kaalud isoflavoonpreparaati, küsi endalt kolm lihtsat küsimust. Kas ma tean, miks ma seda võtan? Kas minu treening ja toit on juba korras? Kas ma ootan väikest võimalikku abi või imeravimit? Viimane variant on halb lähtekoht.

Lihtne tõde: isoflavoonid võivad olla huvitavad, kuid tõendus ei luba neid müüa steroidilaadse imerohuna. Teatav positiivne efekt on võimalik, kuid praegu teada oleva põhjal on mõistlik hoida ootused tagasihoidlikud.

KKK: isoflavoonid ja treening

Kas isoflavoonid kasvatavad lihast?

Kindlat vastust ei ole. Mõned varased andmed viitavad võimalikule mõjule keha koostisele, kuid tõendus on piiratud ja uuringutingimused ei olnud ideaalsed. Lihaskasvu alus jääb endiselt järjepidevaks jõutreeninguks, piisavaks toiduks ja taastumiseks.

Kas 800 mg metoksüisoflavooni päevas on vajalik?

800 mg pärineb ühest kirjeldatud uuringust, mitte üldisest soovitusest kõigile treenijatele. Ilma selge vajaduse ja usaldusväärse tooteta ei tasu numbrit automaatselt enda päevakavasse tõsta.

Kas isoflavoonpreparaate peaks võtma koos toiduga?

Algne käsitlus pidas seda otstarbekaks, sest koos toiduga võtmine võib toetada imendumist lümfisüsteemi kaudu ja vähendada maksas lammutamist. See ei muuda preparaati imerohuks, kuid võib olla loogiline kasutusviis.

Viited

Artiklis on edasi antud algses loos mainitud uurimused: Lazzo Feureri kirjeldatud töö 5-metüül-7-metaksüisoflavooni ja 7-isopropoksüisoflavooni kohta ning Jose Antonio, Thomas Indedoni ja Darin van Gammereni metoksüisoflavooni uuring 14 kolledži üliõpilasel.

Autor: J. Feliciano”;i:49;s:10:” J. Wright”;i:41;s:4:” PhD

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.