Käesurumine: tehnika, reeglid ja ohutus

Käesurumine on paljudele tuttav peolaua või suvise koosviibimise mäng, aga võistlusspordina on see hoopis täpsem ja tehnilisem ala. Siin ei võida alati suurem käsi. Võidab see, kes oskab randme, keha, jalgade ja reaktsiooni üheks tervikuks tööle panna.

Miks käesurumine ei ole ainult jõud

Rahvaspordina teavad käesurumist vist enamik inimesi. Ikka leidub seltskonnas keegi, kes tahab rammu katsuda, ja tavaliselt leitakse ka laud, mille taga käsi maha panna. Hommikul on käsi valus. Halvemal juhul tekib vigastus, sest soojendus jäi tegemata ja asend läks käest ära.

Võistluslik käesurumine erineb sellest kõvasti. Ausalt öeldes ei kirjelda sõna „surumine” ala isegi kuigi hästi, sest suure osa tööst teeb hoopis tõmme ja kontroll. Eesmärk ei ole vastase kätt lihtsalt küljele lükata, vaid võtta üle tema ranne, käe nurk ja keha asend.

Sellepärast on randmetugevus ja randme paindlikkus väga tähtsad. Tööd teevad käsivars, biitseps, selg ja isegi jalad. Ameerikas kutsutakse käesurujat sageli sõnaga Puller ehk tõmbaja. See ütleb ala kohta päris palju.

Professionaalne käesurumine toimub enamasti püsti seistes, välja arvatud puuetega sportlaste võistlusklassides. Ees olev jalg peaks olema samal pool selle käega, millega surutakse. Kui võistled parema käega, on parem jalg eespool vasakust jalast. Nii saab keha paremini kaasa töötada.

Kuidas käesurumine tehniliselt töötab

Hea asend algab kehast. Mõtle, et su õlgade ette tekib väike kast. Käsi ei tohiks sellest kastist kaugele välja vajuda. Sinna, kuhu liigub käsi, peab liikuma ka keha. See kehtib isegi siis, kui oled kaotusseisus.

Kui käsi jääb üksi ja keha keerab eemale, muutub asend ohtlikuks. Just sealt tulevadki paljud vigastused. Eriti halb märk on see, kui pilk läheb kätelt ära või käsi satub nagu palliviske asendisse. Kohtunik peatab sellise olukorra tavaliselt ja annab vea sportlasele, kellel tekib ohtlik positsioon.

Põhitehnikad

Käesurumises kasutatakse mitut tehnikat. Need ei ole lihtsalt ilusad nimetused, vaid eri viisid, kuidas vastase käsi kontrolli alla saada.

• Toproll ehk outside liigutus: eesmärk on võtta vastase sõrmed ja ranne üle ning avada tema käsi.
• Hook ehk inside liigutus: käsi keeratakse sissepoole ja võitlus toimub rohkem randme ning käe sisemise jõu peal.
• Press ehk triitsepsiga surumine: see on tehnika, kus päriselt surutakse rohkem ette ja alla.

Lisaks kasutatakse nende tehnikate variatsioone. Kogenud sportlane ei looda ainult ühele käigule. Ta loeb vastast, muudab nurka ja otsib hetke, kus kontroll üle võtta.

Käesurumine ja põhireeglid

Võistlusmatš võib lõppeda väga kiiresti. Mõnikord käib start, kostab üks karjatus ja matš ongi läbi. See ei tähenda, et ala oleks juhuslik. Kiirus ja reaktsioon on osa oskusest. Kui üks sportlane stardib paremini või on jõu poolest selgelt üle, võib vahe paista välja hetkega.

Põhireeglid hoiavad matši ausa ja ohutu. Need annavad mõlemale võistlejale samad piirid.

1. Küünarnukk peab kogu matši ajal säilitama kontakti küünarnuki padjaga.
2. Teine käsi peab olema kontaktis selleks mõeldud kinnihoidmispulgaga ehk peg’iga.
3. Matši alustades peavad mõlema võistleja randmed sirged olema.
4. Võistleja käsi alates randmest ei tohi sattuda kontakti tema enda kehaga.
5. Kui käed lahti libisevad, seotakse need vastava rihmaga kinni.
6. Võit loetakse siis, kui vastase käsi on surutud pin-padja vastu või selle tasapinnani.

Varasem viide Saaremaa Lahtised Käesurumisvõistlused 2013 üritusele näitab, et ala on Eestis olnud korraldatud võistlusena, mitte ainult seltskonnamänguna. Samas ei tasu vana ürituseteadet lugeda tänase kalendriinfona.

Praktilised nõuanded ja ohutus

Üks levinud hüüe on: „Teine käsi selja taha!” Võistluslaual see nii ei käi. Laual on kinnihoidmiskohad ehk pegs, sest muidu hakkaks kehakaal liiga palju mängima. Tugev sportlane lükkaks ennast lihtsalt lauast eemale, umbes nagu siis, kui proovid seina kätega lükata.

Ka väide „see pole aus, sa surud kehaga” ei pea päris paika. Mõlemal on sama võimalus keha kasutada, kuid randmest alates ei tohi käsi oma kehaga kontakti minna. Keha suunab kätt, aga nõrgim lüli on sageli ikkagi ranne ja käsivars. Kui ranne annab järele, ei päästa suur kehaga väänamine enam palju.

Selg ei pea olema tikksirge. Tegelikult on käsi tihti tugevam siis, kui õlad on veidi ettepoole toodud ja keha töötab ühes tükis. See ei tähenda lohakat asendit. See tähendab kontrollitud asendit.

Ja see väiksem vastane? Ära alahinda. Käesurumine on tehniline ala. Toores jõud aitab, aga ainult jõust ei piisa. Tänapäeva käesurumist võib võtta nagu väikest võitluskunsti, lihtsalt ilma peapõrutuste ja knockout’ideta. Ootamatu nurk võib otsustada rohkem kui suur biitseps.

Alustada pole hilja. Käesurumises on väga osavad ka naised ning vanus ei lõpeta võimalusi ära. On maailmameistreid ka üle 45 aastaste hulgas. Kui huvi on olemas, alusta tehnika õppimisest, mitte maksimaalsest jõukatsumisest.

KKK

Kas käesurumine on ohtlik?

Vales asendis võib olla. Suurim risk tekib siis, kui keha keerab käest eemale, pilk läheb mujale ja käsi satub palliviske sarnasesse asendisse. Õige tehnika ja kohtuniku kontroll vähendavad riski.

Kas võidab alati tugevam inimene?

Ei. Jõud on tähtis, aga käesurumine sõltub ka randmest, stardist, kehahoiakust ja tehnikast. Hea toproll või hook võib muuta matši kiiresti.

Miks peab teise käega peg’ist kinni hoidma?

See hoiab keha laua juures ja teeb matši kontrollitavamaks. Ilma selleta hakkaks kehakaal liiga palju rolli mängima ning sportlane võiks end laua tagant eemale lükata.

Autor: Susie

Allikas:Turg.Fitness.ee

Tule trenni! ArtGym