Hoodia kaktus: kas see aitab kaalu langetada?

Hoodia kaktus on Lõuna-Aafrika Kalahari kõrbes kasvav sukulent, mida San’i bushmanid on sajandeid kasutanud pikkadel jahiretkedel nälja peletamiseks. Kahekümne aasta eest lubati sellest sündida järgmine suur kaalulangetusravim. Mis lõpuks juhtus ja kas tänasel päeval tasub Hoodiat üldse proovida?

Hoodia kaktus ja San’i hõim

Hoodia gordonii pole päris see, mida enamik kaktuseks peab — taim kuulub hoopis sukulentide hulka ning kasvab kuni 6 jala kõrguseks. Ta on kohanenud äärmuslikult kuiva kliimaga ning leitav peamiselt Angoolas, Lõuna-Aafrikas, Botswanas ja Namiibias.

Kohalikku Sani hõimu, kelle arv küündib umbes 100 000 inimeseni, peetakse Lõuna-Aafrika ühe vanima põlisrahva järeltulijateks. Pikkadel jahikäikudel, kus toitu ja vett napib, lõikasid mehed Hoodia varrest tüki ning närisid seda, et nälg ja janu ei segaks jälgede ajamist. See traditsioon kestis põlvkondi enne, kui keegi väljaspool kõrbe tähele pani, et taim võiks midagi väärtuslikku peita.

Kuidas Hoodia kaktus isu pärssima peaks

Algselt patenteeris taime aktiivse koostisosa Lõuna-Aafrika Teadus- ja Tööstusuuringute Nõukogu (South African Council for Scientific and Industrial Research, CSIR). Litsentsi omas briti firma Phytopharm ning ravimi väljatöötamise vastu tundis huvi ka farmaatsiahiiglane Pfizer. Aktiivset molekuli hakati nimetama P57.

Toona avaldatud andmete järgi võis Hoodia ekstrakt vähendada vabatahtlike päevast söögiisu kuni 2000 kalori võrra. Number kõlas hämmastavalt — kogu päeva keskmise toidukoguse jagu. Mehhanism, mille üle teadlased arutlesid, oli umbes selline: P57 mõjub hüpotalamuse näljakeskuse rakkudele ning paneb aju arvama, et veresuhkur on kõrge ja toitu juurde pole vaja.

Vajadus sellise aine järele tundus suur. Maailmas elab üle 100 miljoni inimese, kellel on rasvumise tõttu kõrgenenud risk südamehaiguste või diabeedi tekkeks, ning kaalulangetustoodete turu käive küündis juba siis 6 miljardi euroni. Lootus oli, et apteegi lettidele jõuab uudne ravim aastaks 2007.

Miks lubatud imeravim turule ei jõudnud

Lubatud apteegihitti ei sündinud. Pfizer loobus projektist üsna varakult. Phytopharm jätkas mõnda aega koostöös ühe suure tarbekaupade tootjaga, kuid lõpuks taanduti seetõttu, et kliinilised tulemused ei vastanud ootustele ning ohutusprofiilis ilmnes küsitavusi. Põhimõtteliselt: kui Hoodia toimis, siis mitte nii puhtalt ja nii usaldusväärselt, et seda saaks pakendisse panna.

Samal ajal levis turul lahjendatud Hoodia pulber toidulisandina. Sõltumatud testid näitasid korduvalt, et suur osa müüdavaist purkidest ei sisaldanud peaaegu üldse päris Hoodiat. Tegelik taim kasvab aeglaselt, vajab kaitset ning eheda ekstrakti hind on kõrge — see lõi soodsa pinnase odavale järeletegemisele.

Eetiline pool jättis oma jälje samuti. Esialgu sõlmis Phytopharm ja CSIR ravimi väljatöötamiseks finantskokkulepped ilma Sani hõimuga konsulteerimata. Phytopharmi tegevjuht Richard Dixey selgitas hiljem, et tema arvas, nagu oleks kohalikud nomaadid välja surnud. Avalikkus oli sellest teadasaamisel pahane. Lõpuks sõlmiti kokkulepe, mille kohaselt saavad bushmanid osa võimalikust müügitulust — see oli üks varasemaid juhtumeid, kus põlisrahva pärimusteadmise eest hakati maksma.

KKK Hoodia kaktuse kohta

Kas Hoodiat sisaldavaid toidulisandeid tasub osta?

Lühike vastus: ei. Kliiniline tõendus on nõrk, võltsinguid on palju ning kaalulanguse seisukohast on kasulikum panustada igapäevasele toidukoosseisule, valgu kogusele ja regulaarsele treeningule.

Mis töötab söögiisu pärssimisel paremini?

Lihtne tõde: täidlust hoiavad piisav valk igal toidukorral, kiudained köögiviljadest ning korralik magamine. Need on igavad soovitused, kuid töötavad mõõdetavalt ja ilma kõrvalnähtudeta.

Kas Hoodia on Eestis legaalne?

Toidulisandina võib seda Euroopas leida, kuid Hoodia gordonii on kaitstud liik ning eheda taime kaubandus on rangelt reguleeritud. Enamik Eesti spordipoodides nähtavaid kaalulangetustooteid Hoodiat ei sisalda.

Autor: M.M.

Allikas: WHO – ülekaal.