Kanepiseeme: täisväärtuslik rakutoit igapäevaks

Kanepiseeme on üks neist toiduainetest, mille kohta enamik eestlasi teab ühte: see tuleb taimest, mille nimi tekitab segadust. Tegelikult on söödav kanepiseeme tööstusliku sordi vili, mis ei tekita joovet ega kuulu narkootikumide hulka. See on aga üks tihedama toitainekoostisega taimseid tooteid, mida üldse osta saab.

Eestis on seemnekanepi kasvatamine Euroopa Liidus lubatud ja seemned ise on tavaline kaup tervisepoodides ning suuremates toidukauplustes. Allpool käin läbi, miks kanepiseeme väärib köögikapis kohta, mida selle koostis täpselt sisaldab ning kellele see kõige paremini sobib.

Miks on kanepiseeme rohkem kui moeasi?

Kanepit (Cannabis Sativa L.) on inimene kasvatanud juba aastatuhandeid. Maailma esimene piibel trükiti kanepist tehtud paberile ja esimesed Levi Straussi teksad õmmeldi kanepikangast. Tänapäeval eristatakse kahte tööstuslikku sorti: kiukanepit, millest saadakse kangast, paberit ja ehitusmaterjale, ning seemnekanepit, mida kasvatatakse just söödavate seemnete pärast.

Erinevus tavalisest moeasjast on see, et kanepiseeme on toiduna olnud kasutuses pikalt enne, kui supertoidu mõiste üldse leiutati. Põhjus on lihtne: koostis on ebatavaliselt tihe ja tasakaalus. Pole palju taimseid toiduaineid, mis pakuvad korraga täisväärtuslikku valku, häid rasvhappeid ja korralikku mineraalainete komplekti.

Kanepiseeme toitainete koostis 100 g kohta

Seemnekanepi seemned sisaldavad 100 g kohta umbes 12 g kõrgväärtuslikku õli, ligi 50 g proteiini ja keskmiselt 26 g süsivesikuid. Kiudaineid on neis 21 g, mis on taimse toidu kohta tugev number. Polüküllastumata rasvhapped omega-6 ja omega-3 on kanepiseemnes inimorganismile ideaalses 3:1 vahekorras — just selle tasakaalu pärast peetakse kanepiõli toitumisteadlaste seas eriti väärtuslikuks.

Aminohapete pool on samuti tugev. Kanepiseemnes leidub kõiki 21 teadaolevat aminohapet, sealhulgas 8 inimesele eluks vajalikku aminohapet, mida keha ise ei tooda. Selle pärast nimetataksegi seda täisväärtuslikuks valguallikaks — mis taimsete toiduainete puhul on pigem erand kui reegel.

Lisaks valgule ja rasvale leidub kanepiseemnes klorofülli, vitamiine ja mineraale: kaaliumit, magneesiumit, rauda, kaltsiumit, fosforit, naatriumit, mangaani, tsinki, vaske, A-, C-, D- ja E-vitamiini ning B-grupi vitamiine B1, B2, B3, B5, B6 ja B9. Üks peotäis seemneid katab seega märkimisväärse osa päevasest mineraalainete vajadusest.

Eraldi tasub mainida edestiini. See on globulaarne valk, mis moodustab 65% kanepiseemnetes leiduvast valgust ja sarnaneb inimese vereplasmas leiduvale globuliinile. Edestiin seedub kergesti, imendub hästi ja toetab immuunsüsteemi tööd, sealhulgas antikehade tootmist. See on üks põhjus, miks kanepivalk on tavaliselt paremini talutav kui paljud teised valgupulbrid.

Kellele kanepiseeme eriti sobib?

Lühike vastus: peaaegu kõigile. Kanepiseeme on gluteeni- ja allergiavaba, mistõttu see sobib tsöliaakiahaigetele ja inimestele, kelle toiduvalik on muidu piiratud. Kerge seeduvus tähendab, et seda taluvad ka need, kes tavalisi valgupulbreid keerukalt seedivad.

Sportlasele on kanepiseeme mugav, sest pakub korraga energiat, valku ja häid rasvhappeid. Polüküllastumata rasvhapped osalevad kohe energiavahetuses, mistõttu need ei kipu rasvavarudesse settima nii kergesti kui küllastunud rasvad. Taimetoitlastele ja vegantoitujatele on kanepiseemnest valk üks väheseid taimseid täisvalgu allikaid — siin on see lihtsalt asendamatu.

Kaalulangetajale sobib kanepivalgust shake hästi toidukordade vahele — täidab kõhu, hoiab ära nälja-suupisted ja annab kvaliteetset valku ilma üleliigsete süsivesikuteta. Praktikas tähendab see ühe-kaks supilusikatäit pulbrit keefiri, jogurti, pudru või smuuti sisse. Terveid seemneid võib raputada salatile, leivataignasse või müslile.

Kanepiseemned leiad siit.

KKK kanepiseemne kohta

Kas söödav kanepiseeme tekitab joovet?

Ei. Toiduks kasvatatav seemnekanep on Euroopa Liidus rangelt reguleeritud sort, milles psühhoaktiivset THC-d on jälgedena. Joovet sellest tekkida ei saa, küll aga kõhutäis korraliku toiduga.

Kui palju kanepiseemet päevas tarbida?

Tavaliseks annuseks loetakse 1–3 supilusikatäit (umbes 15–45 g) terveid seemneid või paar lusikat valgupulbrit. Alustada tasub väiksemast kogusest ja kuulata oma keha — kiudainerikas toit nõuab seedimiselt natuke harjumist.

Kuidas kanepiseemet hoida?

Suletud purgis külmkapis. Õlirikkad seemned lähevad toatemperatuuril aja jooksul rääsuma ja kaotavad maitse. Külmas püsivad nad värsked mitu kuud.

Autor: Veronika Otter

Allikas: WHO – tervislik toitumine.