Keha sõbrad: parem kehataju iga päev

Kehataju on teema, millest sõbrannadega räägitakse tihti naljaga pooleks, aga need naljad jäävad vahel naha alla. Kui su lähedane küsib juba kolmandat korda, kas ta näeb kleidis paks välja, ei vaja ta teravat hinnangut, vaid rahulikku tuge.

Algne mõte pärineb väljaandest Muscle & Fitness Hers: seltskond mõjutab seda, kuidas naine oma kehakuju näeb. Hea sõber ei pea olema psühholoog. Piisab sellest, kui ta ei lisa ebakindlust juurde.

Miks keha ja seltskond on seotud

Me ei vaata oma kehast suhtes tühjas ruumis. Me võrdleme, kuulame märkusi, märkame pilke ja võtame kaasa lauseid, mida teised ütlevad justkui möödaminnes. Christy Greenleaf PhD, kinesioloogia professori assistent tervise arenduse ja taastumise alal Texase Ülikoolist Põhja Texases (Denton), tõi juba algses loos välja, et teiste inimeste tähelepanekud naise välimuse kohta võivad mõjutada seda, mida naised ise oma kehataju suhtes tunnevad.

See on üsna lihtne. Kui ümberringi räägitakse pidevalt kõhtudest, reitest ja „lubatud” toitudest, hakkab kehakuju tunduma projektina, mis pole kunagi valmis. Kui sõpruskonnas räägitakse tugevusest, energiast ja enesetundest, tekib teine õhkkond. Kehast suhtes ei kao jutust ära, aga ta ei ole enam ainus mõõdupuu.

Ausalt öeldes on see paljudele tuttav. Üks halb kommentaar proovikabiinis võib rikkuda terve päeva. Üks toetav lause võib sama kiiresti pinge maha võtta.

Kuidas keha suhtes realistlikum olla

Julie Miller Jones, PhD, St. Catherine Kõrgkooli perekonnateaduskonna õppetooli omav tarbimis- ja toitumiseteadlane St. Paulis, Minnesotas, soovitas vaadata moeajakirju ja võrrelda seal nähtud kehasid päris naistega enda ümber. Mõte pole kedagi halvustada. Mõte on näha, et ajakirjapilt ei ole norm.

Vaata oma perekonda, sõpru, töökaaslasi ja naabreid. Inimesed on eri pikkuse, kuju, vanuse ja kehahoiakuga. Päris elu ei ole ühtlane fotoseeria. Kui seda meeles hoida, muutub ka kehataju leebemaks.

Sama kehtib trennis. Peeglitega ruum võib ühele anda tehnikast hea ülevaate, teisele aga tunde, et iga liigutust hinnatakse. Greenleaf märkis, et naiste hinnang oma kehakuju suhtes võib eri olukordades muutuda. Treeningprogrammi alustades võib peeglitega saal mõnele naisele isegi raskem tunduda.

Mis siis aitab? Pane tähele, millal sõbranna muutub enda suhtes karmiks. Riideid proovides. Peolauas. Pärast trenni. Ära tee sellest suurt stseeni, aga ole kohal. Vahel piisab lausest: „Sa ei pea ennast praegu lahti võtma nagu kontrollnimekirja.”

Vaheta kriitika täpsema keele vastu

„Ma pean tõesti kaalust alla võtma” on lause, mida paljud naised ütlevad automaatselt. Greenleaf soovitas sellised mõtted asendada toetavamatega, näiteks: „Ma olen tugev.” See ei pea kõlama nagu loosung. Veel parem on olla konkreetne: „Mu jalad kandsid mind täna trepist üles,” või „Ma pidasin trenni lõpuni vastu.”

Toit, liikumine ja keha igapäevaelus

Toidust rääkimine läheb kergesti mustvalgeks. Üks toit on „hea”, teine „keelatud”. Jones soovitas luua toiduga positiivsema suhte ja mitte nimetada toitu keelatuks. Tema mõte oli lihtne: räägi pigem sageli söödavatest ja harva söödavatest toitudest.

See võtab süütunde maha. Salat ei tee inimesest paremat inimest ja kook ei tee teda nõrgaks. Oluline on üldine rütm, mitte üks suutäis. Kui sõbranna sööb magustoitu, ei ole vaja öelda: „Homme teed siis rohkem trenni.” Selline nali ei aita.

Liikumine on teine suur teema. Kehaline aktiivsus võib parandada kehakuju tunnetust, sest fookus liigub välimuselt võimekusele. Kehataju ei ole ainult asi, mida vaadata. Ta kõnnib, tõstab, venitab, taastub ja õpib. Jones sõnastas selle algses loos otse: inimesed, kes peavad dieeti, tunnevad end paremini, kui nad teevad harjutusi.

Siin tasub olla ettevaatlik. Ära suru sõpra trenni selleks, et ta „paremaks” muutuks. Kutsu teda jalutama, trenni proovima või lihtsalt rohkem liikuma, sest see võib enesetunnet toetada. Vahe on suur.

Praktilised keha sõbra harjumused

• Ära kommenteeri iga kaalumuutust, isegi kui mõtled seda komplimendina.
• Kui keegi kritiseerib oma kehakuju, ära vaidle jõuga vastu. Küsi parem, mis selle tunde käivitas.
• Riideid proovides keskendu mugavusele, lõikele ja enesetundele, mitte ainult suurusele.
• Räägi toidust neutraalselt. „Harva söödav” on parem kui „patune”.
• Kiida oskusi ja tegusid: järjepidevus, tugevus, julgus, taastumine.
• Kui peeglitega treeningsaal teeb sõbranna närviliseks, valige rahulikum nurk või teistsugune trenn.
• Vananemisest rääkides ära tee sellest kaotuste nimekirja. Nelikümmend võib olla ka enesekindlam vanus.

Greenleaf märkis, et vananedes võib enese väärtustamine olla rohkem seotud isiklike saavutustega kui füüsilise välimusega. See on hea suund. Sünnipäev ei pea olema meenutus sellest, mida kehast suhtes enam ei tee. See võib olla märk sellest, mida inimene on läbi elanud ja õppinud.

Ole ka ise eeskujuks. Toitu mõistlikult, liigu, puhka ja hoolitse oma kehataju eest. Mitte selleks, et kellelegi muljet avaldada, vaid selleks, et kehakuju oleks koht, kus on võimalik rahulikult elada.

KKK: keha ja parem enesetunne

Kuidas reageerida, kui sõbranna küsib, kas ta näeb paks välja?

Ära anna kiiret hinnangut kehale. Ütle pigem, mida näed tervikuna: kuidas riie istub, kas ta tunneb end mugavalt ja mis talle endale meeldib. Küsi ka, miks ta end praegu ebakindlalt tunneb.

Kas positiivne kehajutt tähendab, et välimusest ei tohi rääkida?

Ei tähenda. Välimusest võib rääkida, aga mitte nii, et kogu inimese väärtus sinna kinni jääb. Parem on siduda jutt enesetunde, mugavuse ja tugevusega.

Mida teha, kui trenn teeb keha suhtes ebakindlaks?

Vali keskkond, kus on lihtsam alustada. Mõnele sobib väiksem rühm, mõnele kodune treening, mõnele peegliteta saal. Tähtis on leida liikumine, mis ei tekita pidevat enesekontrolli.

Autor: No Kia

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.

Tule trenni! ArtGym