Sparta sõdalased: tugev keha ja vaim

Sparta sõdalased pole pelgalt Hollywoodi-müüt. Iidne ühiskond ehitas üles süsteemi, kus iga vaba mees pidi olema sõdur — ja seda mitte ainult mõõgaga, vaid ka peas ja kõhus. Vaatame, mis nende argipäevas tegelikult toimus ja mida sellest tänase treeninglogiku jaoks õppida saab.

Kes olid Sparta sõdalased

Antiik-Kreekas kerkis Sparta esile linnriigina, kus kogu meeskodanikkond oli ühtlasi armee. Kui Ateenas kuulati filosoofe foorumil, siis Spartas käis tegelik haridus läbi sõjalise väljaõppe. Aga müüt verejanulisest barbarist on liialdus — ürikutest paistab pigem ühiskond, mis hindas iseseisvust, õiglust ja kirjaoskust.

Sokrates olevat öelnud, et filosoofia hällid on Ateena kõrval ka Kreeta ja Sparta. Kirjaoskuse tase oli seal kõrgem kui üheski teises Kreeka linnriigis. Sõjakäikudel saatis mehi luule ja laul — see polnud lõbu pärast, vaid närvide rahustamiseks enne lahingut.

Kuidas Sparta sõdalased treenisid

Treening kandis nime Agoge ja algas seitsmeselt. Poiss jättis kodu maha, läks kogukondlikku väljaõppesse ja jäi sinna kuni täiskasvanuks saamiseni. Tegevteenistus ei lõppenud aga kunagi päriselt — mees oli sõdur kuni kuuekümnenda eluaastani.

Mida nõuti? Esiteks füüsilist vormi. Ülekaal oli avalikult taunitav, ka naiste hulgas. Teiseks vastupidavust: noored kandsid sageli ainsa riideesemena keepi, magasid välitingimustes ja toidulaud oli tahtlikult kasin. Külma, nälga ja valu pidi mees taluma ilma kurtmata.

Kolmas nõue oli iseloom. Sparta sõdalased pidid olema kartmatud, aga mitte vihast pimestatud. Raev oli karistatav — võideldi külmalt ja kalkuleerivalt. Emade kuulus lahkumissõna „tule tagasi kas kilbiga või kilbil” rõhutas, et alistumine on häbiväärsem kui surm.

Mida Sparta sõdalased sõid

Tänase pilguga vaadates oli Sparta menüü üllatavalt mõistlik. Valku ja rasva oli palju, süsivesikuid hoiti tagasihoidlikult. Põhitoon tuli lihalt, piimasaadustelt ja oliividelt — sama muster, mille toob välja iga ratsionaalne tänapäevane treeningudieet.

• Liha ja kala. Söödi sea-, kitse- ja lambaliha, samuti metssiga ja jänest. Vaheldusrikkus oli tähtis.
• Piimasaadused. Lamba- ja kitsepiim ning nendest tehtud juustud.
• Süsivesikud. Peamiselt puuviljad ja oder. Leiba söödi vähe.
• Rasv. Lisaks lihale ja juustule ka oliivid, eriti oliiviõli.
• Vein. Joodi sageli, aga veega lahjendatult — purju jäämine oli kohatu.

Spartalased pöörasid tähelepanu ka ravimtaimedele. Pidev sõjategevus tähendas, et meeste tervise hoidmine oli riigi huvi — viljakus ja taastumine olid sama olulised kui mõõgaoskus. Kasutati näiteks lambaläätse, mille ladinakeelne nimi faenum graecum tähendab otsetõlkes Kreeka heina, ning ingverijuurt üldise toonuse hoidmiseks.

Mõõdukus oli läbiv joon. Sparta sõdalased ei söönud end täis ega joonud end purju. Söömise eesmärk oli olla järgmiseks päevaks vormis — mitte saada nautimisest kõhttäis.

Korduma kippuvad küsimused

Kas Sparta sõdalased treenisid raskustega?

Mitte tänapäeva mõistes — kangi ega plaate ei olnud. Treening oli funktsionaalne: jooksmine, maadlus, oda- ja kilbikäsitsus, raskete asjade tassimine. Tugevus tuli pikkadest päevadest välitingimustes, mitte standardiseeritud seeriatest.

Kas nende dieet sobiks ka tänapäeval?

Põhimõtteliselt jah. Palju valku, kvaliteetset rasva, mõõdukad süsivesikud, vähe töödeldud toitu. Erinevus on selles, et meil on tänapäeval kalorivajadus oluliselt väiksem — Sparta sõdur kõndis ja jooksis päevas kümneid kilomeetreid.

Miks lõppes Sparta sõjaline ülemvõim?

Põhjuseid oli mitu — meeste arv vähenes, ühiskondlik süsteem ei skaleerunud ning Makedoonia tõus muutis sõjapidamise tehnoloogia. Aga eluviisi loogika — keha, vaim ja distsipliin koos — on jäänud edasi elama palju kauem kui linnriik ise.

Autor: Mikk-Alvar Olle

Tutvu lähemalt: King of Spades Fitshopis tavalise 59€ asemel vaid 39€(!)

Tutvu lähemalt: King of Spadesis