Kõhunääre ehk pankreas ja hormoonid

Kõhunääre ehk pankreas on väike sõna, aga kehas päris suur tegija: ta aitab seedida toitu ja hoiab veresuhkrut kontrolli all. Siin vaatame selgelt üle, milliseid hormoone kõhunääre toodab, mida need teevad ja miks see kõik ka trenni ning söögiisu juures tähtis on.

Kõhunääre ehk miks see elund loeb

Kõhunääre paikneb mao taga kõhuõõne tagaseinal. Algtekst kirjeldab seda kui võrdlemisi suurt elundit pikkusega ligikaudu 15 cm ja kaaluga 80 100 g. Suurem osa sellest elundist töötab seedenõret tootva näärmena. Hormoonide tootmisega tegeleb ainult väike osa rakkudest, umbes 1 2% kõhunäärme rakkudest.

Need hormonaalselt aktiivsed rakud paiknevad väikeste rühmadena, mida tuntakse nime all Langerhans`i saarekesed. Seal eristatakse A ehk a rakke, B ehk b rakke ja D ehk D rakke. Nende jaotus on üsna selge: A-rakke on 20 25%, B-rakke 60 75% ja D-rakke 5 15% endokriinsete rakkude koguhulgast.

Miks sellest üldse fitness.ee lugejale rääkida? Sest veresuhkur, näljatunne, treeningu energia ja taastumine ei ole ainult taldriku või treeningkava teema. Taustal töötavad hormoonid. Kui need signaalid on paigast ära, tunned seda kiiresti: energia kõigub, söögiisu muutub ja trennis on raskem stabiilselt pingutada.

Kõhunääre ehk insuliin, glükagoon ja somatostatiin

Glükagooni toodavad Langerhansi saarekeste A-rakud. Selle peamine töökoht on maks. Kui veresuhkur langeb või keha vajab lisaenergiat, aitab glükagoon maksas glükogeeni lõhustada ja glükoosi verre vabastada. Lihtne tõde: glükagoon tõstab veresuhkrut siis, kui organism seda vajab.

Glükagoon soodustab ka glükoneogeneesi, eriti aminohapetest. See tähendab, et keha saab vajadusel toota glükoosi ka muudest lähteainetest. Lisaks mõjutab glükagoon rasvhapete ainevahetust maksas ja võib suurendada ketokehade teket. Rasvkoes on tal lipolüüsi ehk rasvade lõhustamist toetav mõju, kuigi selle praktiline tähtsus ei ole enamasti nii suur kui mõju maksas.

Insuliini sünteesivad B-rakud. Insuliini kõige tuntum roll on veresuhkru alandamine. Ta aitab glükoosil liikuda rakkudesse, toetab glükogeeni talletamist maksas ja lihastes ning pidurdab protsesse, mis veresuhkrut liigselt tõstaksid. Kui sööd süsivesikuid sisaldava eine, on insuliin üks peamisi hormoone, mis aitab saadud energia kehasse suunata.

Treeningu seisukohalt on oluline nüanss see, et töötav lihas suudab glükoosi kasutada ka väga madala insuliinitaseme korral. Puhkeolekus sõltub lihasraku glükoosi omastamine insuliinist rohkem. Närvirakud ja erütrotsüüdid kasutavad glükoosi aga insuliinist sõltumatult, sest neile on glükoos peaaegu ainus energiaallikas.

Insuliin mõjutab ka rasvade ja valkude ainevahetust. Ta soodustab rasvhapete ladestamist triglütseriididena ning pärsib lipolüüsi, sest pidurdab lipaaside aktiivsust. Valkude puhul on insuliinil anaboolne mõju: ta toetab aminohapete liikumist rakkudesse ja aitab valgusünteesil toimida. Pole ime, et seda võrreldakse sageli kasvuhormooni mõjuga.

D-rakkudes toodetakse somatostatiini. Selle roll on pigem pidurdav: ta mõjutab A- ja B-rakke ning vähendab vastavalt glükagooni ja insuliini sünteesi ning eritumist. Somatostatiini toodetakse ka hüpotalamuses, kus see toimib kasvuhormooni pidurdava signaalina.

Kõhunääre ülesanne veresuhkru hoidmisel

Kõhunäärme üks tähtsamaid ülesandeid on hoida veresuhkur võimalikult stabiilne. Kui glükoosi tase plasmas tõuseb, suureneb insuliini sekretsioon. Kui glükoosi tase langeb, insuliini eritumine pidurdub. Glükagoon töötab vastupidiselt: veresuhkru tõus pärsib ja langus aktiveerib selle tootmist.

Mis siis tegelikult juhtub pärast sööki? Kui veres on rohkem glükoosi ja aminohappeid, aktiveeruvad B-rakud. Valgurikas toit võib samal ajal toetada ka A-rakkude tööd, mistõttu võivad insuliini ja glükagooni tasemed tõusta koos. See efekt ei pruugi olla väga tugev, kuid võib kesta kauem.

Sellises olukorras aitab insuliin viia aminohappeid verest kudede rakkudesse ja toetab valgusünteesi. Glükagoon aitab maksas glükoneogeneesi käigus aminohappeid kasutada. Keha ei tee seda juhuslikult. Ta püüab hoida energiat kättesaadavana, samal ajal ehitades ja parandades kudesid.

Insuliini mõjutavad ka teised hormoonid. Somatostatiin, epinefriin ja norepinefriin pärsivad insuliini sekretsiooni. Seedetraktis toodetavad gastriin, sekretiin ja koletsüstokiniin stimuleerivad B-rakkude talitlust. Glükagooni eritumist soodustavad peamiselt katehhoolamiinid, samas kui somatostatiin ja insuliin mõjuvad pidurdavalt.

Kõhunääre ja praktiline pilt treenijale

Treenija jaoks ei tähenda see, et peaks iga hormooni eraldi jälgima. Pigem tasub aru saada üldisest loogikast. Kui sööd väga ebaregulaarselt, magad vähe ja teed tugeva trenni otsa, võivad näljatunne ja energia kõikuda. Kõhunääre reageerib sellele koos närvisüsteemi ja teiste hormoonidega.

Autonoomne närvisüsteem osaleb samuti. Parasümpaatilise aktiivsuse suurenemine stimuleerib insuliini sekretsiooni Langerhans`i saarekeste B-rakkudes. Sümpaatilise aktiivsuse kasv aga pärsib seda. Glükagooni tootvate rakkude puhul on mõju vastupidine: parasümpaatiline signaal pidurdab ja sümpaatiline signaal stimuleerib.

Algtekstis mainitud katseloomade uuringud viitavad siiski, et närvisüsteemi kontroll ei ole glükoosi otsese mõju kõrval peamine tegur. Isegi pankrease täieliku denervatsiooni korral ei teki väga ulatuslikke glükoositaseme häireid veres. Seega on kõige olulisem signaal ikkagi see, mis toimub veres glükoosi ja toitainetega.

Praktiliselt tähendab see lihtsaid valikuid: söö piisavalt regulaarselt, kombineeri süsivesikud ja valgud mõistlikult ning ära ehita kogu päevast energiat ainult kohvi ja juhuse peale. Kui näljatunne on pidev, janu on ebatavaline või veresuhkruga on arsti poolt leitud probleem, ei ole see koht katsetamiseks. Siis tuleb rääkida perearsti või endokrinoloogiga.

KKK

Kas kõhunääre toodab ainult hormoone?

Ei. Suurem osa kõhunäärmest toodab seedenõret. Hormoone toodab vaid väike osa rakkudest, kuid nende mõju veresuhkrule ja ainevahetusele on väga suur.

Mida teeb insuliin kõige lihtsamalt öeldes?

Insuliin aitab vähendada vere glükoosisisaldust ja suunata glükoosi rakkudesse. Samuti toetab ta glükogeeni talletamist ning valgusünteesi.

Miks glükagoon on vajalik?

Glükagoon aitab tõsta veresuhkrut siis, kui organism vajab lisaenergiat. Ta mõjutab eriti maksa, kus glükogeenist saab taas verre vabanev glükoos.

Autor: M.M.

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.