Kohustused kasvatavad: tee rahuloluni

Kohustused tunduvad esmapilgul tüütud ja rasked, miski, mida me hea meelega edasi lükkaks. Kuid just need on inimese tegelik kasvataja. Neist sünnib meelekindlus, kannatlikkus ja lõpuks ka sügav sisemine rahulolu, mida raha eest ei osta. Maailm püsib kohustustel ja meie isiklik areng samuti.

Miks kohustused mugavustsoonist välja viivad

Kohustus on miski, mida me peame tegema, kuid mis hetkel ei oleks meie esimene valik. See tähendab mugavustsoonist välja astumist. Ja mugavustsoonist välja astumine tähendab tihti valu, rutiini, ebamugavust, kannatamist — nii mentaalset kui füüsilist pingutust ning vaevanägemist.

Inimene on oma põhiolemuselt mugavusele orienteeritud. Isegi kõige meelepärasemad tegevused võtavad varem või hiljem ebamugavust kätkeva kohustuse vormi. Olgu selleks teadus, sporditreening, näitlemine, pillimäng, kalapüük või aiapidamine. Hurmav kiviktaimla eeldab regulaarset tööd. Pilli õppimine tähendab tüütut harjutamist. Näitlemine nõuab pikkade tekstide päheõppimist. Kalamees tampib mööda jõeäärseid metsarägastikke kümneid kilomeetreid läbi.

Mitte midagi ei tule niisama. Tahad saada, tuleb ka anda. Kõik väärtuslik ja edasiviiv — ükskõik millisest elu valdkonnast me ka ei räägiks — on seotud kohustustega ja nende täitmisel eneseületamisega. See ei ole halb, vaid hea: kohustuste täitmisega kaasneb inimese muutumine paremuse ja vooruslikuma isendi suunas.

Mida kohustused meis kasvatavad

Kuna kohustused tähendavad mugavustsoonist väljumist, on neil lisaks praktilisele vajadusele ka oluline kasvatav roll. Läbi kohustuste, pingutuste ja ebamugava eneseületamise õpime vaeva nägema. Areneb meelekindlus ja kaastunne. Õpime planeerima ning mõistma aega. Läbi enda loodu õpime hindama seda, mille on loonud teised. Hakkame nägema suuri elulisi seoseid ning õpime üle olema tühjadest pisiasjadest. Kasvab kannatlikkus.

Tahtejõud, visadus, võime tegeleda ebameeldivate asjadega, rutiinitaluvus, oskus tulla toime raskustega, kohusetunne — kõik need omadused kujunevad kohustuste tagajärjel. Seda kõike on minule õpetanud kulturismidistsipliin ja töökasvatus lapsepõlves.

Tavaarusaamades on kohustused endiselt pigem negatiivse varjundiga mõiste. See on aga eksitus. Esmapilgul tüütu, raske ja vastik kipub perspektiivis korrates kasuks tulema — näiteks treening. Ja vastupidi: see, mis hetkeliselt ja lihtsa vaevaga nauditav, kipub olema illusoorselt ja lühiajaliselt rahuldav, osutudes perspektiivis kahjustavaks. Mõtle vähesele liikumisele, liigsöömisele, alkoholile. Inimene ei hinda kergelt tulnud asja samavõrd kui seda, mille eest tuli vaeva näha.

Kohustused ja tänane kasvatussüsteem

Mitmed meie noorsoo tänased negatiivsed kujunemistrendid on seotud sellega, et me ei ole õpetanud neile näiliste vastuolude suuri seoseid. Vanasõnad “Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus”, “Tahad saada, tuleb ka anda”, “Tasuta lõunaid ei ole”, “Mida külvad, seda lõikad” ja “Töö kiidab tegijat” on tänaseks tuhmunud, kuigi tegelikkus pole muutunud.

Tänane kasvatussüsteem ei soosi mingilgi viisil seda, et noored õpiks armastama füüsilist tööd, mõistma rutiini vajadust või tundma rõõmu vaevanägemisest ja pingutamisest. Selle asemel propageeritakse lõputut järeleandmist ja mittepingutamist. Tulemused jäävad lapselikuks ja inimene ei jõua selle rahuoluni, mille pärast tegelikult elatakse.

Praktiline soovitus — kuidas alustada

Meie õnne ja hingerahu võtmeks on suurel määral status quo häirimine — kohustused, töö tegemine, eneseteostus. Lihtsalt ja vaevata tulnud hüvede õnnestav toime on lühiajaline ja illusoorne. Tõeline rahulolu, mis teeb õnnelikuks, on see, mida raha eest ei osta. Oleme loodud vaeva nägema, töötama, liikuma ja füüsiliselt aktiivne olema.

Sa ei pea olema maratonijooksja ega kulturist. Millegi kordasaatmine ükskõik millises valdkonnas tähendab piiride nihutamist ja mugavustsoonist välja astumist. See kehtib alates kõrvalhoone ehitamisest, markide kogumisest ja kudumisest kuni aianduse, reisimise ja tippspordini välja.

Vali üks asi ja kohustu seda regulaarselt tegema. Esimesed nädalad on rasked. Aga juba mõne kuu pärast tunned tunnet “tegin ära”, “tulin toime”, “sain hakkama”, “pidasin vastu”, “jõudsin valmis”. Just see sügav sisemine tänutunne kannab kirjeldamatut rahuldust pakkuvat ja vooruslikkust kultiveerivat toimet.

Ära karda rasket tööd, pingutust, rutiini ja KOHUSTUSI!

Korduma kippuvad küsimused

Kas iga kohustus on kasulik?

Mitte iga kohustus pole võrdne. Tähtis on, et see oleks suunatud sisukale eesmärgile — füüsilisele vormile, oskuse omandamisele, suhete hoidmisele, töökoha kvaliteedile. Mõttetu rutiin pelgalt rutiini pärast ei kasvata.

Kuidas eristada head pingutust läbipõlemisest?

Hea pingutus jätab pikemas plaanis tugevama tunde, ka kui hetk on raske. Läbipõlemine kurnab nii keha kui meelt nii, et taastumine venib nädalateks. Kui tunned end pidevalt tühjana, tuleb koormust kohendada — mitte kohustustest loobuda.

Mida teha, kui motivatsioon kaob?

Motivatsioon tulebki ja kaob. Just selleks ongi kohustus — see kannab edasi siis, kui tahtmist pole. Lihtne tõde: tee ära ja motivatsioon naaseb tegevuse käigus.

Autor: Janar Rückenberg