Kõrvalekalde meetod kohtunike hindamiseks

Kõrvalekalle on IFBB ametlik tööriist, millega hinnatakse, kui täpselt iga kohtunik lõpptulemusega ühtib. Mida väiksem on kõrvalekallete summa, seda parem kohtunik. IFBB võttis meetodi kasutusele 1997. aasta maailmameistrivõistlustest alates.

Mis on kõrvalekalde meetod ja miks seda vaja on?

Bodybuildingi võistlustel hindab tulemusi kohtunike kogu, mitte üksik inimene. See tähendab, et ühe kohtuniku subjektiivsus peaks kogu mõju peal võrreldes väiksem olema. Aga kuidas teada, kas mõni kohtunik kaldub süstemaatiliselt kõrvale? Selleks ongi kohtunike hindamine.

Meetod lähtub lihtsast eeldusest: ideaalne kohtunik ei eksi üldse. Tema antud kohad langevad täpselt kokku kohtunike kogu lõpptulemusega. Mida rohkem üksikkohtunik lõpptulemusest erineb, seda suurem on tema kõrvalekalle ja seda madalam on tema täpsusprotsent.

Kõrvalekalde meetod: kuidas arvestus käib?

Iga kohtuniku puhul võrreldakse tema antud kohti lõpptulemusega. Vahe arvesse — olgu see positiivne või negatiivne — loetakse üheks kõrvalekaldeks. Siis liidetakse kõik kõrvalekalded kokku.

Täpsusprotsent arvutatakse järgmiselt: võimalike individuaalsete kohtade summa miinus kõrvalekallete summa, jagatuna võimalike kohtade summaga. Kuue võistleja puhul on võimalike individuaalsete kohtade summa 21 (st. 1+2+3+4+5+6=21).

Näide kohtunik A kohta:

Lõpptulemus	Kohtunik A	Kõrvalekalle
1.	1.	0
2.	3.	1
3.	5.	2
4.	6.	2
5.	2.	3
6.	4.	2

Kohtunik A kõrvalekallete summa on 10. Täpsusprotsent: 21 miinus 10 = 11; 11 jagatud 21-ga = 52,4%. Kohtuniku eksamil on nõutav vähemalt 70%-ne tabavus. Kohtunik A sel eksamil läbi ei läinud.

Eesti 2006. aasta karikavõistluste kohtunike täpsus

Huvitav on vaadata, kuidas kõrvalekallete summa toimib päriselus. Eesti 2006. aasta karikavõistlustel analüüsiti kolme kategooriat: naiste bodyfitness (6 võistlejat), juuniorid +72,5 kg (7 võistlejat) ja meeste absoluutne kategooria (5 võistlejat). Paari-kolme võistlejaga kategooriates ei ole mõttekas arvutust teha, sest statistika läheb liialt juhuslikuks.

Kohtunik	BF	J +72,5	ABS.	Keskmine
K.1. Oleg Andla	72	93	73	79
K.2. Fred Antson	81	79	100	86
K.3. Tanel Toomela	100	79	100	93
K.4. Kaja Tuisk	95	64	73	77
K.5. Andres Lepp	62	100	87	83
K.6. Jevgeni Selnihhin	33	93	87	71
K.7. Indrek Otsus	90	93	100	94

Kõik seitse kohtunikku ületasid nõutava 70%-se piiri, kuigi keskmised jäid üsna erinevaks — 71-st kuni 94-ni. Tanel Toomela ja Indrek Otsus näitasid kõrgeimat keskmist täpsust, Jevgeni Selnihhin aga sai kõige madalama keskmise — 71, mis on nõutavale piirile kõige lähemal.

KKK: kõrvalekalde meetod

Millal hakkas IFBB kõrvalekalde meetodit kasutama?
IFBB võttis meetodi kasutusele alates 1997. aasta maailmameistrivõistlustest. Enne seda puudus standardiseeritud viis kohtunike täpsuse mõõtmiseks.

Mis täpsusprotsent on kohtuniku eksamil nõutav?
Kohtuniku eksamil on nõutav vähemalt 70%-ne tabavus. Alla selle tähendab, et kohtunik on liialt kaugele lõpptulemusest kaldunud ja ei vasta standardile.

Miks ei arvestata paari-kolme võistlejaga kategooriaid?
Väikese osalejate arvuga kategooriates on kõrvalekalded statistiliselt ebausaldusväärsed — üks vale koht mõjutab lõpptulemust liiga palju. Meetod annab usaldusväärse pildi alates neljast-viiest võistlejast kategoorias.

Autor: Indrek Otsus, EKFL peasekretär

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus ja taastumine.