Kuidas piisavalt vedelikku tarbida suvel

Eesti suved on viimastel aastatel olnud üllatavalt kuumad ja keha vajab rohkem vedelikku, kui oleme harjunud. Siit leiad praktilised nipid, kuidas piisavalt vedelikku tarbida — söögist, jookidest ja väikestest harjumustest, mis aitavad palavusega toime tulla.

Kellele kuum tuba meeldib rohkem kui liivarand ja kes eelistab veeta aega arvuti taga, leiab näiteks online-casino.ee lehelt mõned kiirkasiinod Eestis. Aga ka diivanil istudes tasub klaas vett käeulatuses hoida — sellest räägimegi.

Vedelikku saab ka söögist

Umbes 20% meie veetarbimisest tuleb toidust. See on kogus, mida me tavaliselt unustame arvestada.

Kurk, seller, redis, tomat, lillkapsas, paprika, arbuus, spargelkapsas, spinat, maasikad ja greip — kõik need koosnevad vähemalt 90% veest. Suvel pole juhus, et just nende järele tekib isu. Keha annab vaikselt märku, et vedelikku oleks vaja juurde.

Üks lihtne nipp: pane puu- ja köögiviljad enne söömist külmkappi. Külm salat jahutab keha topelt — nii vedeliku kui ka temperatuuri kaudu.

Mis joogid viivad vedelikku kehast välja?

Mitte iga jook ei niisuta keha. Mõni hoopis kuivatab.

Kohv, magusad karastusjoogid, õlu, vein, kanged joogid, energiajoogid, magus tee, smuutid ja maitsestatud piim sisaldavad palju suhkrut, soola või alkoholi. Need sunnivad keha vett kudedest vabastama. Kui sa hommikukohvi armastust ei suuda murda, joo selle järel klaas tavalist vett. Sama reegel kehtib õhtuse veini kohta — vesi pärast on kohustuslik.

Kõige paremini niisutab keha tavaline kraani- või mineraalvesi. Igav? Võimalik. Kuid keha hindab seda rohkem kui ühtegi värvilist limonaadi.

Kuidas juua rohkem vedelikku?

Kui vee joomisest hakkab kõrini saama, proovi seda maitsestada. Lisa kannu paar viilu sidrunit, laimi, apelsini, kurki või paar piparmündilehte. Marjad — eriti mustikad ja maasikad — annavad veele kerge magusa varjundi ilma suhkrut lisamata. Selline puuviljadega maitsestatud vesi on viimastel aastatel populaarsust kogunud ja paljudele toimib see ainsa nipina, mis paneb klaasi tühjaks jooma.

Hommikusöök on samuti hea koht vedeliku saamiseks. Kausitäis kaerahelbeid imab endasse palju vett ja hoiab sind kuni lõunani küllastununa. Lisa peale mustikaid või maasikaid — need marjad on omakorda veerikkad ja jätkavad vaikset niisutamist.

Veel üks asi, mis suvel toimib: külm dušš. See ei vii vett otse kehasse, kuid jahutab nahka ja vähendab higistamist. Vähem higi tähendab vähem kaotatud vedelikku. Pärast dušši kuivata end korralikult — märja nahaga sooja õhku minek võib lõppeda külmetuse ja nohuga ka juulis.

Vedelikupuuduse märgid

Keha annab vedelikupuudusest märku üsna selgelt, kui osata kuulata.

Kuiv, ärritunud, sügelev või põletikuline nahk on esimene signaal. Peavalu, uimasus ja seletamatu väsimus järgmised. Kõige täpsem näitaja on aga uriini värv: terve kehaga inimese uriin on hele- ja puhaskollane. Kui see on tume nagu vahuvein, oled vedelikku tugevasti alatarbinud.

Lihtne reegel: joo regulaarsete vahedega, mitte alles siis, kui janu tuleb. Janu on tegelikult juba veidi hilinenud signaal — selleks ajaks on keha juba veidi vedelikust ilma jäänud.

KKK

Kui palju vett peaks päevas jooma?

Üldine orienteeruv soovitus on umbes 30 ml kehakaalu kilogrammi kohta — 70 kg inimesele teeb see ligikaudu 2,1 liitrit päevas. Kuumal suvepäeval ja treeningu ajal lisa juurde veel paar klaasi.

Kas kohv läheb päevase veekoguse arvestusse?

Osaliselt. Üks-kaks tassi kohvi päevas annavad mõõdukalt vedelikku, kuid suuremas koguses hakkab kofeiin pigem kuivatama. Tasakaalu hoidmiseks joo iga kohvi kõrvale ka klaas vett.

Kas vett saab ka liiga palju juua?

Saab, kuigi see on harv. Kui jood lühikese ajaga mitu liitrit järjest, võib veri lahjeneda ja tekkida hüponatreemia. Tavakorras ei pea selle pärast muretsema — jaota vedelik päeva peale ühtlaselt ja keha tänab.

Autor: fitness