Legendaarne Arnold: osa 18 ja lavaõpe

Arnold jõuab selles loos Saksamaale, võidab Essenis ja õpib kiiresti, et suur õlavars ei tee veel head lavaesinejat. See on lugu uhkusest, poseerimisest ja sellest, kuidas Wag Bennet aitas tal näha kulturismi teist poolt.

Miks Arnold pärast Essenit silma paistis

„Arnold Schwarzenegger Education of a Bodybuilder by Arnold Schwarzenegger and Douglas Kent Hall

Peagi pärast Saksamaale saabumist läksin võistlema Essenis. Olin juba mees, kes oli käinud Mr.Universumi laval, ja see muutis kõike. Mind ei vaadatud enam lihtsalt kui üht osalejat. Kohtunikud kohtlesid mind peaaegu nagu valmis võitjat.

Ausalt öeldes tundus, et kriitilist pilku ei tulnudki. Võistlus oli minu jaoks võidetud hetkel, kui lavale astusin. See võib kõlada suureliselt, aga nii see seal tundus. Rahvas teadis nime, kohtunikud teadsid lugu ja minu keha rääkis enne mind.

Üks asi huvitas neid siiski väga. Kuigi võistluse ajal mõõtmine oli üsna ebatavaline, võttis üks kohtunik mõõdulindi välja ja tahtis teada minu õlavarre ümbermõõtu. See oli üle 20 tolli (u.51cm). See oli kõik. Mitte kava, mitte liikumine, mitte isegi tervikpilt. Tema jaoks ütles see number piisavalt.

Kui tagasi Münchenisse jõudsin, oli ajakirjandus minu vastu veel soojem. Minu saali liikmeskond kasvas. Päevad ei olnud enam ainult rabelemine ja võlgade tagaajamine. Asjad hakkasid lõpuks liikuma nii, nagu olin lootnud. Sain võlad makstud ja mulle jäi raha ka enda tarvis.

Arnold ja ootamatud kutsed Inglismaalt

Mõne aja pärast tuli Londonist kiri. Mind kutsuti Inglismaale esinema. Varsti saabusid samasugused kutsed ka Newcastlest, Plymouthist, Portsmouthist ja Belafastist. See ajas mind segadusse. Mida nad nende esinemiste all üldse mõtlevad?

Ma tundsin kulturismi treeningu poolt. Ma teadsin, kuidas raskusi tõsta, lihast kasvatada ja laval seista. Aga esinemine oli midagi muud. See ei olnud ainult poseerimine kohtunike ees. Seal tuli publikut hoida, rütmi tajuda ja iga asend mõtestatult kokku siduda.

Londonist tulnud kirja saatis Wag Bennet. Ta oli olnud üks Mr.Universumi kohtunikke. Pärast võistlust oli ta mind enda juurde kutsunud ja öelnud, et minu kehatüüp meeldis talle väga. Isegi rohkem kui Yortoni oma. Ta oli mind enda sõnul pannud isegi esimeseks.

Wag Bennet oli üks Londoni show korraldajatest ja just tema oli õhutanud ka teisi mind kutsuma. Ta pakkus abi poseerimisel ja kavade esitamisel. Temast oli mulle jäänud hea mulje, nii et kirjutasin vastu ja võtsin kutse vastu.

Kuidas poseerimine päriselt töötab

Lendasin Londonisse paar päeva enne esinemist. Wag majutas mind enda juurde ja hakkas kohe õpetama, kuidas muusika saatel poseerida. Minu esimene reaktsioon ei olnud ilus. Olin nördinud ja isegi veidi vihane.

Mõtlesin: olin ju Mr.Universumil teise koha saanud. Miks peaks keegi arvama, et tema oskab mulle poseerimist õpetada? Tagantjärele on lihtne näha, kui rumal ja lapsik see mõte oli.

Wag Bennet oli täpselt õige inimene. Ta oli aastaid olnud kohtunik mitmetel võistlustel. Ta teadis, mis mõjub kohtunikele ja mis jõuab publikuni. See ei olnud ainult lihaste näitamine. Hea kava pidi liikuma, kasvama ja jätma mulje, et iga poos tuleb õigel hetkel.

Mäletan, et ma ei tahtnud kohe särki seljast võtta. Tahtsin oodata ja teda oma arenguga üllatada. Kui lõpuks särgi ära võtsin, oli ta tõesti üllatunud. Ta nägi, kui palju olin kuu ajaga paremaks muutunud.

Siis ütles Wag, et nüüd on jäänud ainult üks probleem: tuleb panna kokku dünaamiline poseerimiskava muusikaga. See oli minu jaoks uus maailm. Mul polnud muusikalist kuulmist ja ma ei saanud aru, miks see üldse nii tähtis on.

Mida Arnold lavamuusikast õppis

Wag soovitas mulle poolklassikalist muusikat. Mulle see ei meeldinud. Sel ajal pidasin kõike vana ja klassikalist igavaks ning ajaraiskamiseks. Minu maitse oli lihtsam: kaasaegne popmuusika, energiline ja lööv.

Mis siis tegelikult juhtub, kui kulturist valib vale muusika? Keha võib olla võimas, aga kava jääb tühjaks. Publik näeb poose, kuid ei tunne pinget. Kohtunikud märkavad lihaseid, kuid ei näe tervikut.

Wag selgitas rahulikult, et heaks esinemiseks on vaja tõsisemat muusikat. Sellist, kus oleks sügavust ja mõtet. Tema arvates sobis muusika filmist Exodus”. Mina ei olnud selles kindel, aga hakkasin mõistma, et laval ei võida ainult suurus.

Lihtne tõde: kulturismis ei piisa sellest, et oled tugev ja suur. Sa pead oskama ennast näidata. Pead teadma, millal liikuda aeglaselt, millal peatuda ja millal lasta publikul hetkeks vaikust tunda.

See osa Arnold Schwarzenegger teekonnast on väike, aga tähtis. Essenis piisas üle 20 tolli (u.51cm) õlavarrest, et kõik räägiksid. Londonis tuli õppida, kuidas sellest kehast teha esitus, mitte ainult näitus.

Järgneb …

KKK

Miks Wag Bennet Arnoldit õpetada tahtis?

Ta nägi, et Arnoldil oli laval tohutu keha ja mõjuv välimus, kuid poseerimiskava vajas veel selgemat vormi. Wag Bennet teadis kohtunikuna, mis töötab nii hindajate kui publiku ees.

Kas Arnold kasutas alguses muusikat hea meelega?

Ei. Ta ei pidanud poolklassikalist muusikat enda jaoks põnevaks ja eelistas kaasaegset popmuusikat. Hiljem hakkas ta aru saama, miks tugevam lavalugu vajab teistsugust meeleolu.

Miks see lugu kulturismi mõttes oluline on?

Sest see näitab, et võistlusvorm on ainult osa tulemusest. Poseerimine, muusika ja kava ülesehitus võivad otsustada, kas publik näeb lihtsalt lihaseid või terviklikku esinemist.

Autor: joker

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.