Arnold Schwarzenegger ja kulturismi algus

Arnoldi oli noor mees, kelle kodus ei saadud alguses üldse aru, miks ta oma elu lihaste ümber keerab. See on sarja osa 3: lugu sellest, kuidas visadus, lugemine ja treeningukaaslased tegid tavalisest poisist kulturisti.

Miks Arnold valis just kulturismi?

„Arnoldile Schwarzenegger Education of a Bodybuilder by Schwarzenegger Schwarzenegger and Dougals Kent Hall” annab hästi edasi ühe asja: Kulturist ei tahtnud vaikset ja ette määratud elu. Vanemate silmis oli poja ettevõtmine perspektiivitu, veider ja ebatõsine. Nende maailmas pidi noor inimene tegema midagi kindlat, rahulikku ja arusaadavat.

Arnoldi tahtis vastupidist. Ta soovis teha midagi põrutavat, midagi huvitavat ja enneolematut. Kui isa küsis, mida ta nende lihastega lõpuks peale hakkab, vastas Arnoldile otse: ta tahab saada näitlejaks ja sõita Ameerikasse. Perekond oli shokeeritud. Arvati isegi, et poleks paha kutsuda arst, sest vanemad hakkasid poja tervislikus seisundis kahtlema.

Ausalt öeldes on see tänapäevalgi tuttav pilt. Kui keegi noor hakkab väga tõsiselt treenima, küsitakse kohe, kas ta ei pinguta üle. Vahe on selles, et Schwarzenegger ei treeninud lihtsalt kõhulihaste või rannavormi pärast. Tema jaoks oli kulturism tee suurema elu poole.

Arnold õppis keha tundma, mitte ei tõstnud niisama

Elu oli teinud pöörde. Kogu tähelepanu läks treeningutele ja musklite arengule. Kõik muu muutus teisejärguliseks. Aga oluline detail on see, et Kulturist ei jäänud ainult raskuste juurde. Ta hakkas järjest rohkem uurima ka kulturismi teoreetilist poolt.

Ta luges kõike, mis kätte sai ja mis oli otseselt või kaudselt kulturismiga seotud. Anatoomia, lihaskonna ehitus, treeningu füsioloogilised alused — need polnud talle kuivad kooliteemad, vaid praktilised tööriistad. Kui tead, mida lihas teeb, on lihtsam aru saada, miks mõni harjutus mõjub ja teine mitte.

Ka kulturismiajakirjad ei jäänud kahe silma vahele. Ingliskeelsetest tekstidest aitasid aru saada uued sõbrad. Nad ei tõlkinud ainult sõnu, vaid lisasid ka oma kommentaare ja märkusi. Nii jõudsid Arnoldini „Muscle Builder” ja „Mr. America”, kus poseerisid Larry Scott, Ray Routledge, Serge Nubret ja teised tolle aja nimed.

Kõige tugevama jälje jättis siiski Reg Park. Arnoldi nägi temas midagi, mida Steve Reeves oma galantse joone ja sihvaka kehaga ei pakkunud. Reg Park oli suur, võimas ja imposantne. Just selline välimus lõi Arnoldil silmad põlema.

„See mees on loom, ka mina tahan saada selliseks, suureks ja võimsaks,” oli Arnoldile unistanud.

Treening muutus harjumusest võistluseks

Peagi hakkasid muutused välja paistma. Lihaskond suurenes, keha muutus vormikamaks ja üldmulje hakkas meenutama kulturisti. Treeningsagedus tõusis kolmelt korralt kuuele korrale nädalas. See ei olnud väike muutus. Selline rütm nõuab juba plaani, und, söömist ja pead, mis peab pingele vastu.

Aga Schwarzenegger vajas rohkem kui juhiseid. Ta vajas inimest, kes hoiaks teda teravana. Kedagi, kes võitleks samamoodi väsimuse ja raskustega. Koos treenides tekkis võistlusmoment, ja just see pani teda rohkem pingutama.

Siin tuleb mängu Karl Gerstl, Arnoldi hea arstist sõber ja treeningukaaslane. Kui tulid rasked päevad, ei hakanud Karl kohe keha süüdistama. Tema ütles lihtsalt: „Asi pole sinu kehas, see ei saa muutuda päeva või kahega, põhjus on sinu vaimus, see on väsinud.”

Mis siis tegelikult juhtub? Mõnel päeval liigub kang kergelt ja enesetunne on tugev. Teisel päeval tundub sama raskus nagu võõras koorem. Kulturist õppis, et sellised kõikumised ei tähenda läbikukkumist. Need on osa treeningust.

Mida Arnold õpetab tänasele treenijale?

Lihtne tõde: lihased ei kasva ainult harjutuste nimekirjast. Need kasvavad siis, kui inimene suudab järjekindlalt tegutseda, õppida ja vajadusel ennast kokku võtta. Arnoldi puhul oli tähtis just see segu — suur eesmärk, pidev õppimine ja tugev keskkond.

Kui sellest loost midagi kaasa võtta, siis kõigepealt suhtumine. Treening ei pea iga kord olema kangelaslik. Mõnikord piisab sellest, et lähed kohale ja teed plaani ära. Mõnikord aitab treeningukaaslane. Mõnikord aitab üks lause õigel hetkel.

Arnoldi pidas oluliseks nii füüsilist kui ka moraalset tuge. Eriti viimast. Kui viimased kordused olid rasked, andsid Karl Gerstli sõnad uut jõudu ja enesekindlust: „Veel kord …, veel üks …” See on vana saaliloogika, aga töötab tänaseni.

Kõige kasulikum õppetund pole see, et igaüks peaks tahtma saada Reg Parki sarnaseks. Pigem see, et tõsine areng vajab selget põhjust. Kui põhjus on nõrk, kaob tahe esimese väsimuse juures. Kui põhjus on tugev, muutub ka raske päev tehtavaks.

KKK: Arnold ja varajane kulturism

Miks Arnoldi pere tema kulturismihuvi ei mõistnud?

Nende jaoks tundus see ebakindel ja veider tee. Arnoldile rääkis lihastest, näitlejaks saamisest ja Ameerikasse sõitmisest ajal, mil pere ootas temalt palju tavalisemat elu.

Miks oli Reg Park Arnoldile nii oluline?

Reg Park kehastas Arnoldi jaoks suurust ja jõudu. Ta ei olnud lihtsalt ilus keha, vaid võimas eeskuju, kelle järgi Schwarzenegger oma sihi paika pani.

Mida saab harrastaja sellest loost õppida?

Õppida tasub järjekindlust. Treeningupäevad pole võrdsed, aga hea plaan, teadmised ja toetav kaaslane aitavad ka siis, kui motivatsioon on madal.

(Järgneb)

Autor: joker

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.