Arnold ja keskendumine jõutreeningul

Arnold ei rääkinud treeningust ainult kui raskuste tõstmisest. Tema jaoks algas korralik seeria juba enne kangi puudutamist: peas, hoiakus ja selles, kui täpselt sa tead, mida sa tegema lähed.

See mõte pärineb raamatust „Arnold Schwarzenegger Education of a Bodybuilder by Arnold Schwarzenegger and Douglas Kent Hall. Allpool on sama idee tänapäevases keeles: miks keskendumine jõusaalis loeb ja kuidas seda päriselt kasutada.

Miks Arnold pidas keskendumist tähtsaks

Arnold Schwarzenegger kirjeldas olukorda üsna otse: kulturistid tiirlesid tema ümber ja tegid samu harjutusi, lootes saada sama tulemuse. Aga midagi jäi puudu. Harjutused olid samad, pingutus näis suur, kuid areng ei tulnud samas tempos.

Lihtne tõde: treening ei ole ainult kava paberil. Kui pea on mujal, muutub ka hea kava poolikuks tööks. Mõni mees võib teha õigeid harjutusi, aga mõelda samal ajal tööle, telefonile või sellele, kellega pärast trenni rääkida. Keha liigub, kuid tähelepanu ei ole lihases.

Arnoldi sõnum oli karm, aga praktiline. Kui tahad võistluskulturisti tasemel treenida, pead olema ka vaimselt valmis. Mitte ainult tugevamaks saama, vaid õppima treeningu ajal kohal olema. See tähendab, et sa keskendud harjutusele, tunnetad lihast ja ei lase kõrvalistel mõtetel kogu trenni juhtida.

Kuidas Arnold treeninguks häälestus

Ta alustas päeva täieliku kontsentratsiooniga. Enne saali minekut mängis ta mõttes läbi, mida teeb, milliseid harjutusi sooritab ja mida lihased peaksid tundma. See ei olnud müstika. Pigem oli see vaimne soojendus.

Riietusruumis jättis ta igapäevased probleemid kõrvale. Mitte sellepärast, et elu oleks lihtne olnud, vaid sellepärast, et treening nõudis oma ruumi. Kui sa lähed saali ainult juttu ajama või tähelepanu otsima, siis pole mõtet oodata suurt muutust.

Esimesed kolm aastat Austrias olid tal selles mõttes lihtsamad. Vaikne linn, vähem segajaid ja rohkem võimalust lihaskonna arengule pühenduda. Münchenis muutus pilt teistsuguseks: kiire elu, pakkumised, kokkusaamised ja pidev liikumine. Just seal sai talle eriti selgeks, et kui kulturism jääb kõige kõrvalise alla, kannatab põhieesmärk.

Mida teha, et treening päriselt toimiks

Mis siis tegelikult juhtub, kui inimene treenib ilma selge eesmärgita? Sageli kulub palju jõudu, aga suund on udune. Arnold nägi seda teiste kulturistide pealt: nad tegid trenni, aga ei näinud end võitjana. Nad ei kujutanud ette, mida täpselt saavutada tahavad.

Ta küsis endalt: „Miks just sina, Arnold? Kuidas sa suutsid kõigest viieaastase treeningu järel võita Mr. Universumi tiitli?” Sama küsisid ka teised. Tema vastus ei olnud ainult geneetika või harjutuste valik. Suur osa peitus usus, et eesmärk on võimalik.

Praktiliselt tähendab see kolme asja. Esiteks: mine trenni kindla plaaniga. Teiseks: enne rasket seeriat kujuta liigutus mõttes ette. Kolmandaks: ära lase esimesel väsimusel endale öelda, et kõik on läbi. See ei tähenda rumalat ego-tõstmist. See tähendab, et sa ei anna alla enne, kui oled päriselt proovinud.

Arnold tõi näite ka tõstjatest. Mõnikord seisab inimene kangi ees ja justkui räägib sellega: sina oled raske, aga mina tõstan su üles. See võib kõlada naljakalt, kuid mõte on selge. Enne tõstet peab keha saama peast käsu, et tegevus on võimalik.

Arnold, usk ja raskuste piirid

Tõstespordis oli pikk aeg, mil 500 naela tundus ületamatu piir. Võidi tõsta 499,5 naela, aga mitte 500 naela. See number muutus peas suuremaks kui raskus ise.

1970. aastal murdis Vassili Aleksejev selle piiri ja tõstis 501 naela. Kuu aja pärast tõstsid 500-naelast raskust veel kolm meest. Kas nende lihased muutusid äkki? Ei. Muutus usk, et piir ei ole kivisse raiutud.

Sama põhimõte töötab ka tavalises jõusaalis. Kui inimene ütleb endale juba enne seeriat, et ta ei jaksa, siis on raske head sooritust oodata. Kui ta aga valmistub, keskendub ja teeb tõste mõttes läbi, on võimalus parem. Mitte kindel. Aga parem.

Ausalt öeldes on see tänapäeval isegi raskem kui vanasti. Telefon, muusika, vestlused ja pidev kiirustamine lõhuvad tähelepanu kiiresti. Seepärast tasub enne rasket harjutust võtta kasvõi lühike paus: hinga, vaata kangi, mõtle liigutus läbi ja alles siis alusta.

KKK

Kas keskendumine teeb mind kohe tugevamaks?

Kohe imet ei juhtu. Aga parem keskendumine aitab teha puhtamaid kordusi, hoida tehnikat ja pingutada õigel hetkel. See loob parema aluse arenguks.

Kas ma pean enne iga seeriat visualiseerima?

Ei pea üle mõtlema. Raskemate seeriate, uute harjutuste ja tehniliselt keerukate tõstete puhul aitab mõttes läbimängimine kõige rohkem.

Mida teha, kui mõtted trenni ajal uitama lähevad?

Too tähelepanu tagasi järgmisele kordusele. Üks seeria korraga. Kui vaja, pane telefon eemale ja hoia pausid lühikesed, näiteks kuni kolm minutit, nagu tõstjatel võistlustel reeglina lubatud oli.

Järgneb …

Autor: joker

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.