Miks jõusaali treening on oluline etenduskunstnikele

Etenduskunst – olgu selleks kaasaegne tants, teater, performance või akrobaatika – nõuab kehavõimet, kestä­vust, koordineeritust ja kehalist lähenemist . Etenduskunstniku töö ei ole pelgalt „kujundlik liikumine”, vaid tihtipeale ka intensiivne kehaline pingutus: pikki hooaegu, palju repertuaari, laval ja proovides korduvaid põrutusi, erinevaid asendeid, pikaajalist seisakut või hoogsat liikumist.

Jõusaalitreening (vastupanu-, jõu- ja stabiliseerivat laadi harjutused) toetab etenduskunstniku keha mitmel olulisel moel:

1. Vigastuste ennetamine ja kehatöö tugevdamine

Jõutreening aitab parandada lihaste, kõõluste ja sidemete tugevust ning vähendada korduvpingest tekkivaid vigastusi. Näiteks muusikute- ja esinejateringi uurimused näitavad, et regulaarne lihasjõu­harjutus võib vähendada valude ja ülekoormusvigastuste esinemist. Functional Musician
Etenduskunstnikuna võib läbida olukordi, kus kehahoiak muutub, tehakse äkilisi liigutusi või hoitakse asendeid, kus lihased on väsinud – tugevamad lihased ja parem kehatunnetus on siin eelised.

2. Esinemise kvaliteet – voolavus, kontroll ja ilme

Kehaline tugevus ja stabiliseerimine võimaldavad liikumist teha sujuvamalt, kontrollitumalt ja esteetilisemalt. Näiteks kui tantsija suudab säilitada optimaalse kehahoiaku ka juba mitme lavaliigutuse järel, jääb kvaliteet liikumisele ning vaatajale mõjub see „kerge” ja „lihtsana”.
Lisaks loob tugev kehatöö suurema enesekindluse laval — mis omakorda võib mõjutada mitte ainult keha, vaid ka esitust-väljendust.

3. Vastupidavus ja taastumine

Etenduskunstnikud ei treeni ainult laval – prooviperioodid nõuavad sageli pikki ja korduvaid seise, sammude või hüpete seeriaid, võib olla ka raskemaid füüsilisi sektsioone (näiteks akrobaatika, lisa-liikumine, lavatõusud). Jõusaalitreening suurendab kehalise vastupidavuse reservi, aidates esinemistel väsimust hiljem kogeda.
Samuti toetab tugevam keha kiiremat taastumist – olgu tegemist lühikese vaheajaga proovide vahel või intensiivse etendushooajaga.

4. Mitmekülgsus ja kehaline hooldus

Etenduskunstnikuna on kasulik lisaks „põhitegevusele” (tants, teater, performance) lisada keharaskusega või vabade raskustega harjutusi, mis töötavad lihaskontrolli, korrigeeriva tugevuse, kehatunnetuse ja liikumismusteritega. Näiteks stabiliseerivad süvalihased, kerelihased, selja- ja puusalihased on sageli alakasutatud lavalist tööd silmas pidades.
Lisaks tuleb võimelda ja treenida tasakaalu, liikuvust, koordinatsiooni – jõusaal ei pea olema „masinate rühmatrenn”, vaid pigem teadlik keha arendamine, mis liitub kunstilise väljendusega.

Eesti näited ja seosed

Eestis leidub huvitavaid näiteid, kuidas etenduskunstnikel on kehalise treeningu tähtsus teada ja kasutuses:

• Netti Nüganen (Eesti choreograaf / performer) on rääkinud, et tema loomingus on oluline osa kehal ja raskuste tõstmisel, lisaks etenduskunst ja harrastuskergejõustik on tema jaoks põimunud. teater.ee
• Õppeprogramm Contemporary Physical Performance Making (CPPM) eamt.ee Estonian Academy of Music and Theatre (EAMT) sisaldab füüsilist ja kehalist väljakutset, kus tudengid tõstavad ennast ka „ülepinge” seisundisse – viide sellele, et kehaline vorm on osa performatiivsest ettevalmistusest.
• Tallinnas tegutsev Experimental Movement Centre pakub tsirkuse ja performance-liikumise treeninguid, mis kinnitavad kehalise komponendi tähtsust etenduskunstis. estyes.ee

Need näited näitavad, et Eestis juba arvestatakse, et keha ei ole ainult „vahend”, vaid aktiivne osa loomeprotsessist, ning et jõusaali treeningul on selles oluline roll.

Kuidas alustada – treening-näpunäited etenduskunstnikule

1. Tee audit kehaolukorrast
   – Millised on sinu nõrgemad alad? Näiteks kerelihaste nõrkus, alaselja väsimus, õlapiirkonna krambid või puusalihaste vähene tugevus?
   – Kas oled varem teinud jõutreeningut? Milline oli kogemus? Võid alustada rahulikult.
2. Sea eesmärgid
   – Näiteks: „Suudan pärast prooviperioodi säilitada reh>avaku kehahoiaku”, „Parandan hüpetest tulenevat maandumist”, „Vähendan õlavöötme väsimust pärast lavalist seisu”.
   – Olgu eesmärk mõõdetav (näiteks korduste arv, raskus, kehaasendi parandused) ning seotud sinu etendusspetsiifikaga.
3. Koosta tugevuse- ja stabiliseerimise programm
   – Soojendus: dünaamilised liigutused, mobiliseerimine, kere- ja puusa-aktivatsioon.
   – Põhi-harjutused: kükid, jõutõmbed/rumba-stiilis, surumised (kettad/kahvlid või hantlid), rida-harjutused.
   – Stabiliseerivad harjutused: plank-variandid, külgplank, ühe jalaga seise, liikuvad plankvariandid.
   – Liikumismustri korrigeerimine: ühe jalaga hüpped, suunamuutused, plyomeetrilised harjutused (etenduslike hüppe-/rõhu-momendiga).
   – Lõpuosa: venitused, kerge aeroobne liikumine, refleksiiv-hõlmav töö (näiteks kehatunnetuse harjutused, tasakaal).
   – Kui kasutada jõusaali, ära unusta veel „esinejaspetsiifilisi” harjutusi: näiteks raskuste maandumine, keerulisem liikumine laval.
4. Sagedus ja periooditus
   – Soovituslikult 2-3 korda nädalas jõutreening (sõltuvalt etenduste hooajast ja proovide koormusest).
   – Lavahooajal võib üks jõutreening-sessioon asenduda lühema „maintenance”-treeninguga, et mitte väsituda ega häirida taastumist.
   – Arvesta taastumisega: piisav uni, taastav liikumine, keha signaalide kuulamine.
5. Integreeri oma etendus-protsessi
   – Mõtle: millised liikumised laval on sinu jaoks kõige väljakutsuvamad? Mitu korda tuled lavale? Milline on proovide ja lavastuse koormus?
   – Lisa jõusaalitöö programmi, mis toetab neid koormusi – näiteks kui palju peab laval hüppama, maanduma, kargul liigutama, raskemaid rekvisiite käsitsema.
6. Vältida ülekoormust
   – Etenduskunstnik ei pea olema kulturist – eesmärgiks ei ole suur lihasmass, vaid funktsionaalne töövõime, liikumise kvaliteet ja enesekindlus.
   – Võta arvesse ka oma seni­muut keha-koormust: prooviperioodid, lavad, matkad käimiseks, kostüümid jne. Jälgi signaale nagu väsimus, lihassurve, taastumise aeg.

Kokkuvõte

Jõusaali treening võib olla etenduskunstnikule strateegiline liitlane – see annab tuge vigastuste ennetamiseks, võimaldab parem esinemine läbi keha kontrolli, suurendab vastupidavust ja toetab keha kui tööriista. Eestis on juba näiteid sellest, kuidas performatiivne töö ühendab endas kehalise töö – olgu siis tõstevõime, akrobaatika või lihtsalt lavaline nõue püsida kehas „terve” ja tugevana.

ArtGym