Toitumisvihik: lihtne tee parema vormini

Toitumisvihik näitab ausalt ära, mis päeva jooksul päriselt suhu läheb. Kui kaal seisab, vorm ei muutu või eesmärk on uduseks jäänud, annab kirja panemine kiiresti selgema pildi.

Elan ise toitumisvihikuga juba aastaid. Varem kasutasin seda abivahendit üksnes võistlusteks valmistumisel, kuid nüüd on see harjumus ka võistlustevahelisel perioodil sisse jäänud. Kuigi ma hetkel võistlusteks ei valmistu, olen viimased neli kuud ikkagi kõik suhupistetava kirja pannud ning kalorid arvutanud. Mitte aastaringselt ja mitte fanaatiliselt. Pigem periooditi, siis kui on vaja ennast korraks jälle paika saada.

Miks toitumisvihik üldse töötab?

“Toitumisvihik” on naljakas sõna. Minu abikaasale teeb see nimi siiani nalja, aga mingil põhjusel hakkas proua ühel hetkel ka ise oma toitumist üles kirjutama. Nüüd elab ta juba mitmendat nädalat minuga üsna sarnasel viisil.

Mõistagi ei pea keegi päevikut pidama. Kõik on vabatahtlik. Küsimus on hoopis selles, kui hästi te oma tegevusest aru saate. Mida te tahate? Kas välimuse, tervise või kehakaaluga on mingi selge eesmärk? Ja kui suur on tegelik tahe sinna ka jõuda?

Kui eesmärk on olemas ning proovite toitumist ja liikumist korrigeerides selle suunas liikuda, saab toitumispäevik teile ainult kasuks tulla. Olukorras, kus väga paljud artiklid annavad lõpptulemuse juures just toitumisele määrava kaalu, on veider, et treeningpäevikut peetakse elementaarseks, aga toitumispäevikust räägitakse palju vähem.

Kuidas toitumisvihik distsiplineerib?

Lihtne tõde: see, mida peab üles kirjutama, muutub nähtavaks. Ja nähtavat asja on palju raskem iseenda eest peita.

1. Te hakkate teadlikumalt valima puhtamaid, tervislikumaid ja naturaalsemaid toite. Miks? Selliseid toite on palju lihtsam kalorite mõttes hinnata. Keedetud 100 grammise tatrapaki kaloraaži on lihtne arvutada, aga katsuge sama teha 100 grammi boršisupi puhul.
2. Te hakkate loobuma toidukordade vahelisest näksimisest. Põhjus on lihtne: iga ampsu kaalumine ja kirja panemine muutub tüütuks. Samal ajal näete kiiresti, et väikesed ampsud võivad mõnel päeval anda päevakaloraaži päris suure lisa.
3. Te hakkate aru saama, kui vähe on vaja süüa, et kaloreid juba palju koguneks. Siit tulebki paljude jaoks kõige suurem üllatus: kulutustest üle süüa on väga lihtne. Inimene kipub treeningul kulutatut üle hindama ja toiduga saadud kaloreid alahindama.
4. Te õpite tundma, kui palju erinevad toidud energiat annavad. See teadmine jääb külge ka siis, kui te päevikut enam iga päev ei pea.
5. Te jõuate kaloreid fikseerides tõele võimalikult lähedale. Oma toitumist jälgides saate teada, millise kaloraažiga teie kehakaal säilib, hakkab langema või tõuseb.

Ausalt öeldes on see alguses ebamugav. Keegi ei taha teada saada, et “paar väikest ampsu” tähendas tegelikult korralikku lisaportsu. Aga just see ebamugavus teebki vihiku kasulikuks.

Millal toitumisvihik appi võtta?

Toitumispäevikut ei pea kasutama aastaringselt. Otse vastupidi, aeg-ajalt võib sellest loobumine isegi kasuks tulla. Kui iga suutäis muutub pidevaks kontrolliks, võib asi muutuda väsitavaks ja liiga jäigaks.

Praktiline variant on elada selle järgi periooditi. Näiteks 2-4 nädalat peate söödud toitude üle arvet ja seejärel elate 1-2 kuud tavapäraselt, ilma kalorite üle arvet pidamata. Nii säilib kontroll, aga pea saab ka puhkust.

Kindlasti tasub toitumisvihik appi võtta siis, kui te ei liigu oma eesmärgi suunas. Näiteks kaalulangetus seisab, kuigi enda meelest teete kõik õigesti. Sellises olukorras ei ole vaja rohkem oletada. Tuleb vaadata, mis tegelikult toimub.

Olen seda varemgi rõhutanud: inimesed kipuvad harjumuste ja vajaduste vahele võrdusmärki tõmbama. Harjumus ei tähenda vajadust! Väga tihti süüakse või näksitakse lihtsalt sellepärast, et nii on alati tehtud. Mitte sellepärast, et organismil oleks reaalselt toitaineid vaja.

Praktilised nipid toitumise kirja panemiseks

Alustage lihtsast. Ärge tehke sellest omaette teadust. Kirjutage üles toit, kogus, kellaaeg ja vajadusel ka tunne: kas sõite näljast, harjumusest või igavusest. Juba see annab väga palju infot.

Kui kaalute toitu, olge mõistlik. Kodus on köögikaal hea abiline, aga väljas süües tuleb vahel hinnata silma järgi. Tähtis ei ole täiuslikkus, vaid aus korduv pilt. Kui sama viga kordub iga päev, tuleb see päevikust välja.

Lisaks tasub teada, et kui teil on kaaluga probleeme ja plaanite mõnelt treenerilt toitumiskava tellida, tahab suur osa treeneritest niikuinii teie hetketoitumise kohta ülevaadet saada. Sageli palutakse 5-7 päeva jooksul üles kirjutada, kui palju, mis kell ja mida te sööte. Seega sellest jälgimisest te päriselt ei pääse.

Kui kava on käes, tuleb saadud kava järgi toitudes ikkagi koguseid ja tarbitud kaloraaži enam-vähem silmas pidada. Toitumisvihik ei ole karistus. See on tööriist, mis näitab, kas teie plaan ja tegelik käitumine liiguvad samas suunas.

Tahad saada, tuleb ka anda…

KKK: toitumisvihik ja igapäevane kontroll

Kas toitumisvihik peab olema pabervihik?

Ei pea. Sobib paber, telefon, tabel või mõni toitumise jälgimise rakendus. Tähtis on, et kasutaksite seda järjepidevalt ja ausalt.

Kas kaloreid peab lugema iga päev?

Ei pea. Paljudele piisab perioodilisest jälgimisest. Kui eesmärk liigub õiges suunas, võib päevik olla lihtsalt aeg-ajalt kasutatav kontrollvahend.

Mida teha, kui päeviku pidamine muutub tüütuks?

Siis tehke paus. Toitumisvihik peaks aitama, mitte kogu elu ära raamima. Võtke see uuesti kasutusele siis, kui kaal, vorm või enesetunne vajab selgemat pilti.

Autor: Janar Rückenberg