2. jaanuar 2015

Diastaasi korrigeerimine: mida teada

Diastaasi korrigeerimine: mida teada

Diastaasi korrigeerimine algab ühest lihtsast küsimusest: kas kõhu keskjoon hoiab pingutuse ajal vastu või vajub sõrme all pehmeks? Siit saad selge ülevaate, kuidas diastaasi ära tunda, millal aitab harjutustest ja millal tuleb rääkida kirurgiga.

Diastaasi korrigeerimine ja miks see loeb

Diastaas tähendab kõhu sirglihaste lahknevust. Lihtsamalt öeldes on kõhu keskjoon, mis peaks lihaseid koos hoidma, veninud või nõrgenenud. Kõht võib siis välja võlvuda ka siis, kui kaal on pärast rasedust või suurt kaalumuutust juba tagasi langenud.

Seda nähakse sageli rasedatel, sünnitanud naistel ja vastsündinutel, kuid diastaas ei ole ainult sünnitusjärgne teema. Seda võib esineda ka mittesünnitanud naistel ja meestel. Suured kaalumuutused võivad samuti kõhu keskjoonele tugeva koormuse panna.

Väliselt võib asi näida lihtsalt pehme kõhuna. Tegelikult võib probleem olla sügavam: keha ei suuda keskosast hästi stabiliseerida. Siis võivad lisanduda seljavalud, ebamugavustunne ja tunne, et kõhtu ei saa enam päriselt sisse tõmmata.

Kuidas diastaasi kodus ära tunda

Kodune kontroll ei asenda arsti või füsioterapeudi hinnangut, aga annab esimese vihje. Heida selili, kõverda jalad ja pane tallad põrandale. Üks käsi võib olla pea all, teise käe nimetissõrm aseta kõhu keskjoonele.

Tõsta pead veidi üles, justkui alustaksid väikest kõhulihase pingutust. Samal ajal tunneta sõrmega, kas kõhulihaste vahele tekib vahe. Kontrolli kogu joont: alusta roiete juurest ja liigu rahulikult häbemeluu suunas.

Kui oled sünnitanud ja ei saa aru, kas tunnetad tavalist pehmust või diastaasi, võib võrdlus aidata. Originaalsoovitus oli teha sama kontroll koos mittesünnitanud sõbrannaga ja võrrelda tunnetust. Veel parem on lasta kõhtu hinnata spetsialistil, eriti kui valu või tugev välja võlvumine häirib igapäevaelu.

Diastaasiga inimeste kaebused võivad olla järgmised:

  • Pärast sünnituseelse vormi taastumist on kõht endiselt pehme ning lodev.
  • Kõhtu sisse tõmmates jääb kõht ikka välja.
  • Selili olles kõhulihaseid pingutades on tunda lihaste lahknevust.
  • Esinevad seljavalud.

Diastaasi korrigeerimine harjutuste ja kirurgiaga

Esimene reaktsioon on tihti: teen rohkem kõhulihaseid. Ausalt öeldes võib see olla vale algus. Kui kõhu sirglihaste lahknevus on juba tekkinud, võivad klassikalised kõhulihaseharjutused kõhu keskjoont veel rohkem survestada. Kõht võib muutuda lotendavamaks ja vahe võib suureneda.

Alustada tuleks süvalihaste kontrollist ja rahulikest harjutustest. Originaaltekst tõi näiteks pelvic tilt harjutuse. Mõte on lihtne: enne tugevamat treeningut peab keha õppima vaagnat ja kõhu keskosa jälle juhtima. Kui harjutus tekitab kõhu keskjoonel tugeva kupli, survetunde või valu, on see märk, et koormus on liiga suur.

Kirurgiline diastaasi korrigeerimine võib tulla kõne alla siis, kui lahknevus on suur, häirib tugevalt välimust või kaasneb naha ülejääk. Originaalartiklis kirjeldati, et sellist operatsiooni teostab Tallinnas Christinas Clinic. Operatsiooni lõige tehakse horisontaalselt mööda kõhu intiimpiirkonna volti, nii et arm jääb pesu poolt varjatuks.

Kui patsiendil ei ole üleliigset nahka ja rasvkude, võib piisata üsna lühikesest, keskmiselt 10-15 cm lõikest. See annab ligipääsu lahknenud lihastele ja võimaldab need kokku õmmelda. Kui kõhu sirglihaste lahknemisega kaasnevad nahaülejäägid, võib vaja minna kõhuplastikat.

Väikese kõhuplastika korral kasutatakse eelmisest veidi pikemat lõiget. Selle käigus saab eemaldada nahaülejäägid alakõhu piirkonnast ja sulgeda lahknenud lihased kogu ulatuses. Suure kõhuplastika puhul on lõige pikem: eemaldada saab nahaülejääke nii ala- kui ülakõhu piirkonnast, naba saab viia õigesse positsiooni ning lahknenud lihased sulgeda kogu ulatuses.

Originaaltekstis kirjeldati ka ringikujulist sisselõiget ümber naba, rasva ja üleliigse naha eemaldamist ning vajadusel songade eemaldamist. Mõnikord tehakse kõhuplastikat koos rasvaimuga, et tulemus oleks ühtlasem. Kui plaanis on uus rasedus, tuleb operatsiooni ajastus kindlasti arstiga läbi rääkida, sest iga rasedusega võib diastaas süveneda.

Mida diastaasi puhul tähele panna

Hea otsus ei alga peeglist, vaid hindamisest. Vaata, kas kõht võlvub pingutusel keskelt välja. Pane tähele, kas selg valutab rohkem pärast kandmist, trenni või pikemat seismist. Küsi abi, kui kõhu keskjoon tundub lai, pehme või valulik.

Christinas Clinicu kohta rõhutas originaalartikkel, et nende kirurgid arvestavad lisaks tervisele ka esteetikaga. Koostöö kulturismi- ja fitness-sportlastega tähendab, et tähelepanu pööratakse lõigete asukohale ning sellele, kuidas inimene hiljem lavale või aktiivse elu juurde naasta saab. See on eriti oluline neile, kelle jaoks kõhu välimus on osa spordist, mitte ainult enesetundest.

Lihtne tõde: diastaas ei ole laiskuse märk. See on keha ehituslik muutus, mida tuleb käsitleda rahulikult ja täpselt. Mõnel juhul aitab järjepidev harjutamine, mõnel juhul on realistlik lahendus kirurgiline diastaasi korrigeerimine.

KKK: diastaasi korrigeerimine

Kas diastaas võib tekkida ka meestel?

Jah. Kuigi diastaasi seostatakse sageli raseduse ja sünnitusega, võib seda esineda ka meestel, eriti pärast suuri kaalumuutusi või tugevat kõhusisest survet.

Kas tavalised kõhulihased aitavad diastaasi parandada?

Mitte alati. Valesti valitud kõhulihaseharjutused võivad lahknevust suurendada. Alustada tuleks süvalihaste kontrollist ja vajadusel spetsialisti juhendamisest.

Millal tasub kirurgiga rääkida?

Siis, kui diastaas on suur, kaasneb naha ülejääk, esineb songa kahtlus või kõhu kuju ja funktsioon segavad igapäevaelu. Kirurg saab hinnata, kas piisab lihaste sulgemisest või on vaja kõhuplastikat.

Artikkel valmis koostöös Christinas Clinicuga

www.cc.ee

Autor: Fitness.ee ja Christinas Clinic

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.