Kerttu Tänav ja tantsuline aeroobika

Kerttu Tänava seob oma loos muusika, tantsu ja treeneritöö üheks selgeks tervikuks. See ei ole lihtsalt nimekiri saavutustest, vaid pilt sellest, kuidas lapsepõlve huvi võib kasvada tööks, mis nõuab nii keha kui ka pea kohalolu.

Miks Kerttu Tänav fitness.ee lugejale korda läheb

Mõni treener jõuab saali läbi jõutreeningu, mõni läbi kergejõustiku. Kerttu Tänava tee algas muusika ja tantsulise liikumise kaudu juba päris väiksena. Ta käis laulukooris Ellerhein ning samal ajal ka tüdrukute tantsuringis. See taust ütleb treeneri kohta palju: rütmitunne, kehatunnetus ja lavaline julgus ei teki üleöö.

Tõsisem sport ja tants tulid tema ellu 1993. aastal, kui ta alustas võistlustantsijana Revalia tantsukoolis. Peaaegu 13 aastat elust läks just sellele alale. See on pikk aeg. Sellise perioodi jooksul õpid nii võitma, kaotama, kordama, taluma pinget kui ka tegema tööd siis, kui tuju ei ole ideaalne.

Tantsuline aeroobika vajab sama segu. Seal ei piisa ainult sellest, et inimene oskab samme näidata. Treener peab hoidma rühma, lugema muusikat, andma selgeid juhiseid ja jätma osalejale tunde, et ta saab hakkama. Just siin muutub võistlustantsu kogemus praktiliseks treenerioskuseks.

Kuidas Kerttu Tänav treenerina kujunes

Kerttu Tänava võistlustantsukarjääris oli palju tugevaid tulemusi. Ta tuli 5-l korral Eesti meistriks, oli korduvalt Eesti meistri- ja karikavõistluste medalist ning finalist. Võõrsil jõudis ta samuti kõrgele: 2002. aastal tuli Blackpooli meister, 2001. a juunioride vanuseklassi MM-il saavutas ta 10. koht, 2002.a noorte MM-il 15. koht ja 2004.a noorte vanuseklassi MM-il 13. koht.

Need numbrid ei ole lihtsalt medalirida. Need näitavad, et tema taustas on järjepidevus. Võistlustants õpetab detaili märkama. Käe asend, samm, raskuskese, hingamine ja partneri tajumine loevad kõik. Rühmatreeningus tuleb sama tähelepanu panna lihtsamasse keelde. Inimene saalis ei vaja keerulist juttu, vaid arusaadavat märguannet õigel hetkel.

Pärast võistlustantsukarjääri siirdus Kerttu Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. Samal ajal paelusid teda erinevad spordialad tennisest kuni lohesurfini. See lai huvi on treeneri puhul väärtuslik. Kui oled näinud mitut liikumisviisi, ei lukustu sa ühte kitsasse mõttesse. Keha saab liikuda mitmel moel ja hea treening ei pea olema kuiv ega hirmutav.

Tants ning tantsuline aeroobika jäid tema jaoks siiski eriliseks. Originaalloos nimetab ta seda nii treenija kui hea treenerina üheks olulisemaks väljakutseks. See sõna, väljakutse, on täpne. Tantsuline treening peab olema lõbus, aga see ei tähenda, et see oleks juhuslik. Hea tund on üles ehitatud, hoiab tempot ja annab osalejale põhjuse tagasi tulla.

Mida Kerttu Tänav treeningusse kaasa toob

Kerttu on läbinud EFTE fitnessi baaskursuse ja võtnud käsile EEVL-i koolitused. Lisaks on ta osalenud workshop´idel ja täiendkoolitustel. Eraldi tõi ta välja NRSW Nu Soul koolituse, mille eesmärk oli saada NRSW treeneriks Eestis.

See on oluline koht. Treeneri enda kogemus võib olla tugev, aga õpetamine on eraldi oskus. Inimene, kes on ise aastaid tantsinud, peab õppima ka seda, kuidas anda juhiseid algajale, kuidas hoida tunni raskusaste mõistlik ja kuidas märgata, kui keegi vajab lihtsamat varianti.

Ausalt öeldes on tantsulise aeroobika suur väärtus just ligipääsetavus. Sa ei pea tulema saali võistlustantsija kehahoiakuga. Sa võid tulla pärast tööpäeva, natuke väsinuna, ja saada ikkagi liikumisest hea tunde. Kui muusika kannab ja treener juhib kindlalt, tekib rühmas energia, mida üksi kodus on raske kätte saada.

Kerttu enda mõtteviis kõlab samuti treeningusse sobivalt. Ta püüab elada iga päev nii, nagu see võiks olla viimane: näidata kallitele inimestele, mida nad tähendavad, ning teha kõike maksimaalse pühendumuse ja rõõmuga. See ei ole loosung. Rühmatreeningus on selline hoiak väga nähtav. Osalejad tunnevad kiiresti ära, kas treener on päriselt kohal või loeb lihtsalt kava maha.

Praktiline vaade tantsulisele aeroobikale

Kui sa valid tantsulist aeroobikat, vaata kolme asja. Esiteks, kas treener seletab sammud lahti nii, et uuel tulijal pole piinlik. Teiseks, kas tund hoiab keha soojas ja liikumise sujuvana, mitte ei hüppa kohe keerulisse kombinatsiooni. Kolmandaks, kas muusika ja liikumine sobivad kokku. Kui need kolm klapivad, on trenn palju nauditavam.

Hea tantsuline tund ei pea olema täiuslik esitus. Sa ei lähe sinna lavale, vaid liikuma. Kui samm läheb sassi, liigud edasi. Just see teebki sellise treeningu paljudele vabastavaks: koormus tuleb märkamatult, tuju paraneb ja keha õpib rütmis töötama.

Kerttu Tänava lugu tuletab meelde lihtsat tõde: tugev treener ei sünni ainult diplomist ega ainult medalist. Tugev treener kujuneb kogemusest, õppimisest ja oskusest oma energia teistele arusaadavaks teha.

KKK

Kas tantsuline aeroobika sobib algajale?

Jah, kui tund on hästi juhendatud. Algaja ei pea kõiki samme kohe perfektselt tegema. Tähtis on liikuda kaasa, kuulata treeneri märguandeid ja lubada endal õppida.

Mida annab võistlustantsu taust treenerile?

See annab tugeva rütmitaju, kehahoiu, liikumise täpsuse ja kogemuse pinge all töötamisest. Rühmatreeningus aitab see tundi selgemalt ja kindlamalt juhtida.

Kas Kerttu Tänav keskendus ainult tantsule?

Ei. Originaalloos mainib ta huvi erinevate spordialade vastu tennisest kuni lohesurfini, kuid tants ja tantsuline aeroobika jäid tema jaoks eriti oluliseks.

Nagu Omar Khayyam on öelnud: /Be happy for this moment/.

Autor: Treener Tantsuline aeroobika

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.