4. juuni 2007

Nälg ja küllastustunne: hormoonide mäng

Nälg ja küllastustunne: hormoonide mäng

Nälg ei ole pelgalt psühholoogiline nähtus — see on täpne keemiliste signaalide sümfoonia. Mõista, kuidas keha nälja ja küllastuse vahel pendeldab, tähendab mõista, miks mõned toidud täidavad kauemaks ja teised jätavad sind pool tundi hiljem jälle letti otsima.

Nälg algab juba söömise esimestest minutitest

Küllastussignaalid ei käivitu alles siis, kui toit on seeditud. Need algavad juba 15 minutit pärast esimest suutäit. Niipea kui magu hakkab venima ja toitained jõuavad peensoolde, saadab keha ajule esimesed märguanded: aken hakkab sulguma.

Soolestikus tekivad kokkupuutel ensüümidega mitu küllastushormooni: koletsüstokiniin (CCK), enterostatiin, peptiid YY (PYY), glükagooni sarnane peptiid-1 (GLP-1) ja gastroinhibeeriv peptiid (GIP). Need kõik seonduvad hüpotalamuses retseptoritega — just seal tehakse otsus, kas oled täis või mitte.

CCK eritub eelkõige rasvade ja valgu lagundamisel ning aeglustab toidu edasist seedimist. Seetõttu seeduvad rasvased, proteiinirohked toidud aeglaselt. Vabad rasvhapped vabanevad aeglasemalt kui glükoos — ja just vabad rasvhapped toimivad küllastussignaalidena. CCK-d ja enterostatiini käsitlevates uurimustes räägitakse “hilinenud” küllastusest. See selgitab ka ühte laialt levinud eksitust: rasvu ja süsivesikuid ei seedita tegelikult üheaegselt, mistõttu nende kombineerimise vastaste argumendid on praktikas keerulisemad, kui esmapilgul tundub.

Peptiid YY (PYY) on suhteliselt hiljuti avastatud hormoon, mis muu hulgas blokeerib näljahormooni NPY teket ja eritub vastavalt söödud toidu kogukaloraazhile. Valgurikas toit käivitab PYY eritumise eriti tugevalt — seetõttu nimetatakse seda ka “anorektiliseks” hormooniks. Lihtne tõde: see tekitab täiskõhutunde ja lõpetab söömishimu.

GLP-1 ja GIP kuuluvad inkretiinide hulka. Nad kiirendavad insuliini eritumist juba enne, kui veresuhkur päriselt tõusma hakkab — ja sarnaselt CCK-le lükkavad nad edasi seedimist ning annavad ajule küllastussignaali.

Glükoos ja nälg: aju energiaprobleem

Kui toit on seeditud, jõuab suur osa sellest verre glükoosi kujul. Värativeen täitub glükoosiga ja stimuleerib retseptoreid, mis uitnärvi kaudu annavad teada: energia on olemas, piisab.

Glükoos on aju esmane kütus. Selle puudumine on üks võimsamaid näljasignaale, mis üldse olemas on. Hoolimata kõigest negatiivsest, mida viimasel ajal süsivesikutest räägitakse, on vere glükoosisisaldus arvatavasti tähtsaim üksikfaktor selle taga, kas tunneme end näljasena või mitte.

Vere glükoositase püsib kehas enam-vähem stabiilsena — isegi pika paastumise ajal. Organism kasutab selleks maksas talletatud glükogeeni ning vajadusel muudab ka valku glükoosiks. Keha seisukohalt on aju pidev varustamine prioriteet number üks.

Insuliin on samuti küllastushormoon. Kõhunääre eritab insuliini, et glükoos saaks imenduda, ja see insuliin stimuleerib omakorda kesknärvisüsteemi rakke, mis vahendavad hüpotalamusele küllastussignaali. Veres ringlev insuliin tähendab sisuliselt: söödud on. Toidukordade vahel hoiavad küllastustunnet ülal ka veres olevad vabad rasvhapped — lisaks glükoosile ja maksa glükogeenivarudele.

Milline toitaine võidab nälga kõige kauemaks?

Populaarseim meetod selle uurimiseks: anda katseisikutele sama kalorisisaldusega toitu erineva koostisega ja vaadata, kes tunneb end kauem täis olevat.

Korduvalt on võitjaks osutunud proteiin. Kaua ei teatud, miks — nüüd on selge, et valgurikas toit käivitab suure PYY eritumise, mis blokeerib näljahormooni. On ka hüpotees, et pärast valgurikast einet toimub värativeenis glükoneogenees, mis tähendab, et proteiin stimuleerib otseselt ka glükoosiretseptoreid.

Mis järgmisena? Mõnede uuringute kohaselt tulevad süsivesikud rasvadest ette, teiste järgi on vahe minimaalne — individuaalsed faktorid mängivad siin rolli. Süsivesikute eeliseks on suurem maht sama kaloraazhiga: kõht täitub visuaalselt rohkem. Glükoos imendub kiiresti, seega tekib küllastustunne kiiremini. Puudus on aga ka kiirem kadumine: glükoos kasutatakse ära kiiremini kui rasvhapped, mis jõuavad vereringesse aeglasemalt.

Rasvade küllastustunne tekib viivitusega, aga kestab kauem. Lisaks peab arvestama toidu üldist energiatihedust ja koostist: mida rohkem vett ja kiudaineid, seda täitvam on söök.

KKK: korduma kippuvad küsimused nälga kohta

Miks tekib nälg 15 minutit pärast sööma hakkamist uuesti?
Sageli on see illusioon — küllastussignaalid on alles teel. Esimesed hormoonid käivituvad 15 minuti jooksul, kuid täielik küllastustunne võib võtta kauem. Aeglasem söömine annab hormoonidele aega tegutseda.

Kas proteiin on tõesti kõige täitvam toitaine?
Jah, uuringud on seda korduvalt kinnitanud. Valgurikas eine käivitab PYY hormooni eritumise, mis blokeerib näljahormooni NPY ja tekitab pikema küllastustunde.

Miks tunneb end pärast maiustusi kiiresti uuesti näljasena?
Kiired süsivesikud tõstavad vere glükoositaset kiiresti, kuid glükoos kasutatakse sama kiiresti ära. Küllastustunne on lühiajaline. Lisades proteiini või kiudaineid, aeglustub see protsess märgatavalt.

Tõlge ajakirjast Body; Autor: Martin Berkhan

Autor: Greta

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.