Noored treenimas jõusaalis ja õppimas pingutust taluma

Noored ja treening: vaev kasvatab jõudu

Noored kuulevad trennis tihti üht ebamugavat tõde: päris areng nõuab vaeva. See ei tähenda rumalat rapsimist, vaid valmisolekut teha tööd ka siis, kui keha küsib mugavust.

Ühel teisipäevasel päeval läksin ma koolimajja ja väntasin pärast järjekordset suuremat söömist lihtsalt kaks tundi ratast. Pikema aeroobse trenni ajaks tassin trenažööri jõusaalist oma kabinetti ja panen arvutist midagi kõrvale jooksma, et aeg kiiremini läheks. Tol korral, 13. augustil, sattusin Eesti filmidele ja täpsemalt filmile „Suvele“.

Miks noored ei peaks vaeva kartma

Filmi lõpuosas ütleb ahjust välja roninud vana apteekrihärra sõnad, mis sobivad jõusaali peaaegu liiga hästi: „Noored inimesed, ärge kartke elu, ärge kartke vaeva ja valu! Ärge kartke võitlust, võideldes kasvab jõud! Pole viga, kui vahel jääte alla võitluses eluga. Tähtis on, et saate võitu iseenese eest. Siis vaatate kord tagasi oma tegurõõmsa elu peale ja võite rahulikult õhtule minna, teadmises, et te olete andnud kõige paremat, mis teil oli anda! Ikka edasi üle hädade ja ohtude, inimliku kõrguse poole, et need, kes teid mõistavad, võiksid öelda, Teie Inimlik Kõrgus! Elagu elu!“

Ausalt öeldes on see treeningu mõttes kuld. Jõusaalis ei kasva keha sellest, et kõik on mugav. Keha muutub siis, kui annad talle põhjuse muutuda. Vahel tähendab see rasket seeriat, vahel hingeldamist, vahel järgmisel päeval kanget selga või reisi.

Samas tuleb üks asi selgeks teha. Lihasvalu ei ole ainus tõend heast trennist. Tänaste teadmistega on selge, et arenguks ei pea iga kord voodist külg ees tõusma. Aga kui lihased jäävad pärast korralikku trenni valusaks, ei ole see põhjus paanikaks. Sageli on see märk, et keha sai midagi uut või raskemat teha.

Noored ja lihasvalu: mis tegelikult toimub?

Lihasvalu tekib tihti siis, kui koormus on harjumatu. Näiteks uus harjutus, pikem liikumisulatus, rohkem mahtu või aeglasem allalaskmine. Kui oled teinud seljatrenni ja lailihas annab järgmisel või ülejärgmisel päeval tunda, siis see ei ole iseenesest halb märk.

Lihtne tõde: valu ei tohi ajada segi vigastusega. Tavaline treeningujärgne lihasvalu on tuim, laiem ja taandub päevadega. Terav valu, liigesevalu või valu, mis läheb iga liigutusega hullemaks, on teine asi. Siis tuleb hoog maha võtta.

Lihasmassi kasvatamise puhul käib mõõdukas valulikkus sageli mänguga kaasas. See ei tähenda, et iga trenn peab lõppema hävinguga. Jõutõstmises ja maksimaaljõu arendamisel ei saa lihasvalu alati arenguks pidada, sest seal loeb palju ka närvisüsteem, tehnika ja taastumine.

Kuidas noored saavad pingutust targalt kasutada

Algaja suurim viga ei ole tavaliselt see, et ta teeb esimesel päeval liiga vähe. Suurem probleem on suhtumine: „Aitab tänaseks küll, muidu ei saa homme voodist püsti.“ Kui see lause tuleb enne päris pingutust, on oht suur, et trenn jääbki paariks korraks.

Olen aastate jooksul näinud, kuidas inimesed tulevad saali suure jutuga, aga lahkuvad kohe, kui asi muutub ebamugavaks. Minu pisikesest saalist ei ole läbi käinud nii palju rahvast kui suurtest linnasaalidest, kuid seda mustrit on näha küll. 99.9%, kes selliseid väljaütlemisi on teinud, neist ei saa ega ole saanud tõsiseid trennimehi. Pärast 1 – 3 korda polegi neid saalis rohkem nähtud.

Mida siis teha? Alusta mõistlikult, aga ära põgene raskuse eest. Õpi harjutused selgeks, hoia tehnika kontrolli all ja jäta trennis tunne, et tegid päriselt tööd. Mitte iga seeria ei pea olema viimane lahing, aga treening ei peaks olema ka lihtsalt kohal käimine.

Noored, otsige arengut, mitte mugavust

Tänapäeva inimene on harjunud, et palju saab kiiresti: tellid, vajutad, maksad ja asi liigub. Treening nii ei tööta. Keha ei huvita lubadused ega motivatsioonilause. Keha reageerib kordusele, koormusele, unele, toidule ja ajale.

Kui eesmärk on tõsine, tuleb leppida sellega, et vahel on ebamugav. Mõni trenn on raske. Mõni päev on tuju kehv. Mõni hommik annab lihasvalu märku, et eile ei tehtud nalja. See ei ole karistus. See on osa õppimisest.

Pelgalt see, kuidas inimene väikestesse raskustesse suhtub, näitab päris palju. Üks näeb kangust põhjusena loobuda. Teine näeb selles kinnitust, et töö sai tehtud. Just see vahe eraldab tihti need, kes jäävad trenni juurde, neist, kes kaovad enne, kui areng üldse alata jõuab.

KKK: noored ja treeninguvalu

Kas lihasvalu tähendab alati head trenni?

Ei tähenda. Hea trenn võib anda lihasvalu, aga võib ka mitte anda. Tähtsam on järjepidev koormuse kasv, korrektne tehnika ja taastumine.

Kas valusa lihasega võib uuesti trenni teha?

Kui valu on kerge ja liikumine läheb soojendusega paremaks, võib teha rahulikuma trenni. Kui valu on terav või liigestes, tasub puhata ja vajadusel abi küsida.