Päikeseloojangu poole: Ronnie jätab hüvasti

Ronnie Coleman jätab hüvasti oma suurimate triumfide kohaga Mr. O lavaga.

Olles purustanud pea kõik kulturismi rekordid võites 26. proffide võistlust kaasa arvatud 8 Mr. Olümpia tiitlit, kõrgus, millest kaugemale pole ükski mees läinud. 43-aastane Ronnie Coleman, oletatavalt aegade parim kulturist, on liikumas uutele jahimaadele. Vaid kolm päeva pärast viimast korda Mr. Olümpia lavalt lahkumist, vahetas ta oma mõtteid eksklusiiv-intervjuus FLEXga oma viimasest ülesastumisest ja oma võrreldamatust karjäärist.
FLEX: Millal sa otsustasid, et see peaks lõppema?

Ronnie Coleman: Kohe pärast seda, kui tehti teatavaks Mr. Olümpia 2006 tulemused. Olin väga pettunud kui ei suutnud võita oma 9. tiitlit.

Mis tõi sind tagasi?

Pärast šõud, Lee Haney tuli lava taha ja rääkis minuga. Ta ütles, et peaksin uuesti proovima, et ma peaksin jätkama, sest antud alal on mul suur tulevik. Ma mõtlesin, et OK, võibolla proovin veel ühe korra, aga vaid ühe. Pärast seda loobun Mr. Olümpia lavast. Keegi ei küsinud, seega jätsin asja enda teada. Seda küsiti minult viimaks ühes raadio intervjuus paar nädalat enne võistlust. Siis ma ütlesin, et lähen erru.

Kas otsuse põhjuseks on vigastused, stress, või oled kaotanud tahte treenida Olümpia intensiivsuse tasemel?

Mitte ükski neist. Hoopis vastupidi. See [2007 MR. Olümpia] oli minu elu raskeim treeningperiood. Ma pole kunagi varem niiviisi treeninud. Ma pole iial varem endast nii palju andnud.

Kui olid sisuliselt otsustanud loobuda ning seejärel ikkagi osaleda 2007 võistlusel, kas mitte võitmine oli laastav?

See oli ilmselt mu elu suurim pettumus, eriti pärast kõiki neid võite, 8 korda järjest.

Kuidas sa suutsid otsusele jõuda, et mitte üritada veel üht tiitlit võita?

Asi on uutes eesmärkides, see on otsus, mille ma tegin kohe pärast 2006. aasta võistlust. Küsimus ei ole kunagi olnud selles, et ma ei suudaks jätkata. Peale kõige, ma polnud ka sellel aastal ju viimane peksupoiss; ma sain neljanda koha, see on üsna respekteeritav. See on rohkem nagu Lee Haney: ta võitis 8 korda ja jalutas minema, Dorian Yates võitis 6 ja loobus. Sa lihtsalt väsid pidevalt ühe ja sama asja tegemisest aastast aastasse. Sa jõuad punkti, kus sooviksid teha midagi teistsugust. See on see mida mina tahtsin. Ma olen valmis. Olen jõudnud punkti, kus Lee ja Dorian olid, ma tahtsin teha midagi erinevalt, olgu selleks siis teised võistlused või minek mööda teist teed.

Lava taga, pärast selle aastast võistlust, venis su õhtu pikale, istusid seal üksi surmvaikuses, ees oli tühi saal ja seal polnud kedagi teist peale viimase lavatöölise, kes viimaseid detaile lahti monteeris. Olid kõige viimane inimene, kes lahkus. Sa lihtsalt istusid seal, ilmselgelt melanhoolselt, teades, et see on see. Mis keerles tol hetkel Sinu peas?

Ma elasin seda kõike läbi, kõiki aastaid ja mälestusi. Kui sa tead, et see on viimane kord, mil sa seda teed, siis sa lihtsalt tahad seda nautida niipalju kui üldse võimalik. Sa tahad selle reaalsuse külge klammerdada, et see ei hääbuks. Ma nautisin Olümpia lava tagust, meenutasin kõiki neid aastaid, mil olin olnud samas kohas ning võitnud kõik need tiitlid. Lavatagune see on koht kus kõik toimub, vähemalt minu arvates. Seda ei juhtu enam kunagi, seega tahtsin seda nautida. Ühel hetkel mõtlesin, et miks ma ikka siin olen? Varem ei olnud ma kunagi nii kauaks jäänud. Ma parem kiirustan ja lahkun, enne kui mu tool ära võetakse.

Mis nüüd?

Olen ikka alas sees ja teen demonstratsioon esinemisi, võibolla osalen mõnel teisel võistlusel, kui tuju tekib, mulle meeldib Arnoldi võistlus või mõned Euroopa võistlused. Midagi väiksemat, mitte nii suurt kui Olümpia.

Mida sa teed võistlusvälisel ajal?

Demonstratsioone ja seminare, nii kaua kui võimalik, kuna mul on rohkelt teadmisi, mida saaksin inimestele edasi anda. Tahan jääda alatiseks heasse vormi. Ma ei oleks küll 135kg kuiva vormi, kuid midagi lähedast. Ma tahan jätkata ala edendamist.

Oled sa tuleviku suhtes põnevil?

Väga elevil. Minuga on ka ühendust võetud seoses Euroopa võistluste promomisega. Mulle meeldiks ka seda teha. Mul on Euroopas väga palju poolehoidjaid, paljud teised ei saa sellega kiidelda.

Milline näeb su treening tulevikus välja?

See on minu hobi, seega ma treenin igavesti, kuni ma suren. Seepärast ehitasin oma majja ka jõusaali. Ma ei ehitanud seda vaid Olümpia jaoks. Tegelikult, ma ei treeninud enne eelmist aastat kordagi kodus. Treenisin MetroFlexis. Ma ehitasin oma jõusaali, kuna see on mu hobi, sest ma tahan seda teha kuni surmani, ma tahan, et see oleks mu majas, et ma ei peaks kuskile mujale minema.

Räägi meile sellest.

Selles on kõik mida vajan ja kasutasin MetroFlexis. Mul on jooksulindid, stepperid, ellipsid, rattad, pingid, jalapress, kükipuur, kõhuliste masinad, plokksüsteemid; Mul on kõik. Mul on isegi mõningad asjad, mida teistes saalides pole. Mul on kõik, mida võib leida parimatest saalidest. Ma kulutasin koduse saali peale 150 000 dollarit. See maksis rohkem kui mu maja maja maksis 125 000 dollarit. Kogu varustus on professionaalne. Hantlid algavad 2kg ja raskeimaid on 90kg. Paljudes jõusaalides ei ole sellist valikut. Kõike mida suudad nimetada, mul on see olemas.

Milline on su parim mälestus?

Mu esimene Mr. Olümpia võit. Olen seda alati öelnud. Võitsin oma esimese tiitli kui ma seda üldse ei oodanud. See tunne on võrreldamatu. Kestvad ovatsioonid, mis olid sellel (2007) võistlusel olid vägevad, kuid miski ei suuda ületada esimest, kuna see lõi mu niivõrd jalust maha ja kuna ma ei unistanud Mr. O võitmisest. See oli niivõrd kättesaamatu. Hakkasin kulturismiga tegelema, et saada tasuta jõusaali piletit, mitte et võita Mr. Olümpia. Selle võistluse võitmine oli nagu loteriiga 100 miljoni dollari võitmine. Pole reaalne mõelda, et see võiks sinuga kunagi juhtuda. Sa teed seda lõbu pärast ja põnevuse pärast, mida pakub mõte, et on võimalus võita. Seda oli minu jaoks ka Olümpial võistlemine. Ma võistlesin Olümpial selle melu pärast, ma ei olnud võidu peal väljas. Ma ei arvanud, et see on saavutatav, kui see juhtus, mõtlesin, et wow! See ei juhtu päriselt. See peab olema uni. Isegi teine tiitel oli mõnevõrra samamoodi; kuid miski ei ületa selle esimese võidu tunnet.

Kuidas on lood 8. Mr. O tiitliga?

Selles ei ole midagi erilist mitte midagi. See oli lihtsalt järjekordne. See oli küll tore võit, kuid kui oled võitnud selle esimese… need olid kõik toredad ja imelised, parimad asjad, mis minuga juhtunud, aga esimene, miski ei ole sellega ligilähedane, mitte miski.

Kas sa arvad, et võiksid tulla tagasi pärast aastat või paari ja võita Mr. Olümpia?

See ei tule ilmselt kõne alla, pärast sellist ärasaatmist nagu viimasel võistlusel. Ohjah, oli see vast ärasaatmine. Kui seda poleks olnud, ma võibolla mõtleksin selle, kuid pärast sellist ära saatmist tagasi tulla oleks raske. Ma mõtlen, ekstreemselt raske.

Need seisvad ovatsioonid olid ühed parimad asjad mu elus. See oli peaaegu nagu esimese tiitli võitmine. Ma tahaksin seda tunnet sõnadesse panna, kuid ma lihtsalt ei suuda nii ülevaid tundeid sõnadega väljendada. See oli ka nii, kui võitsin esimese tiitli, sest ma ei oodanud seda, eriti kui see toimub täismajas nagu sellel aastal. Ma pole kunagi näinud 7000 inimest Mr. Olümpia saalis. Olen võistelnud profina 17 aastat, osalenud 15 korda Mr. Olümpial ja ma pole kunagi näinud sellist publikut nagu seekord.

Ma loodan, et see juhtub veel, kuid ma ei näe, et see võiks olla varsti. See võttis nii kaua aega, et saali koguda nii palju inimesi ning kui vaadata oma fännikirju, siis paljud tulid mind vaatama. Ma sain e-maile kogu maailmast ja nad ütlesid, et neil on piletid. Ma ei arvanud, et paljud neist tulevad, aga nad tulid. Nad ei valetanud tulemise osas. Nad tahtsid näha mind võitmas tiitlit nr 9, vähemalt enamik väitis nii.

See on vahe lubaduse vahel midagi teha ja selle tegemise vahel. Mul on sõpru, lähedasi, kellega koos kasvasin, kes on öelnud, et jaa me tuleme vaatama, aga nad ei tulnud kunagi. Teod räägivad rohkem kui sõnad. Ma usun seda kui ma näen seda. Ma ütlesin, et kui see võistlus ei ole välja müüdud, siis need inimesed valetasid mulle. Kui mulle öeldi, et ¨õu on välja müüdud, siis mõtlesin, mhh, nad ei valetanudki. See oli tõsi. See oli hämmastav.

Oled näinud, kuidas võistlus on arenenud sinu esimesest võidust New Yorkis selle aastaseks Las Vegase megaürituseks. Kas sa arvad, et see on peamiselt sinu pärast?

Oleksin valmis oma viimased sendid selle panustama.

Kes on selles spordis sulle kõige mälestusväärsem inimene?

Lee Haney, kaugelt teistest ees. Ma ei unusta kunagi momenti, kui ma temaga kohtusin. See oli siis, kui ta ulatas mulle 4. koha karika 1991. aasta meistrivõistlustel Pittsburgis. Ma mõtlesin, et wow, see on Lee Haney, kes mulle karika ulatab. Esimest korda rääkisin temaga Mr. Olümpia lava taga 1991. aastal Orlandos, kui ma aitasin endisel IFBB Pro Division juhil Wayne DeMilia’l lava üles seada. Niiviisi pääsesin kulisside taha, aidates lava ehitada. Lee tegi minuga juttu ja ma palusin tal endaga pilti teha. Kahjuks ei tulnud pilt välja. Ometigi oli see mu elu üks parimaid kohtumisi kulturismi valdkonnas.

Milline oli su parim võistlusväline kulturismikogemus?

Olin 2000. aasta novembris Jay Leno juhitud Tonight Show külaliseks. Olin seda saadet kogu elu jälginud ning mõte sellest, et ma päriselt sinna saatesse sattusin oli uskumatu. Ma ei tea kuidas see mul välja kukkus. Lihtsalt seal olemine, olin sellest nii vaimustuses, et arvasin, et ma ei suuda rääkidagi, aga seal ma olin ja rääkisin nagu oleks mingi tõeline kuulsus, televisioonis koos Jay Lenoga. Ma ei näinud Leed kunagi Tonight Shows. Ainuke põhjus, miks mina sinna sattusin, oli see, et ma olin politseinik. Pole kunagi olnud teist Mr. O’d, kes oleks töötanud täiskohaga kulturismiga mitte seotud alal nagu mina seda tegin. Enamikel meestel top 10’s on lepingud [lisandite tootjad ja ajakirjad]. Ka minul olid lepingud, kuid käisin siiski täiskohaga tööl.

Milline oli su suurim pettumus?

Ma ütleksin, et selle aasta Mr. Olümpia 4. koht, aga lõpuks kõike arvesse võttes ei olnud see ikkagi pettumus, tänu publikule. Ma arvan, et minu erruminek jättis Jay võidu varju. Esimene tormiline aplaus saatis mu kohustuslikke poose. Ma oleksin võinud jääda 10. ja olla õnnelik, tänu sellele aplausile. See mõjus mulle nii liigutavalt, et kõik muu jäi varju ning ma ei hoolinud oma kohast. Mul sõitis justkui katus ära, whoo, kõik seisavad ja plaksutavad.

See pani pettumust unustama?

Ma unustasin selle kõik. Tõesti. Ma ei mõistnud oma pettumist varem kui kolme päeva möödudes, aga ma ei saa olla millegi üle pettunud. Selline on elu. Sa tead, mu karjäär on olnud nii imeline, et ma ei saa öelda, et selles oleks mingit pettumust. Kui ma peaksin midagi ütlema, siis oleks see neljas koht, aga mul tõesti ei ole mingit pettumust. Mul on olnud aegade parim karjäär. Ma arvan, et ma olen kõige õnnelikum kulturist. Olen püstitanud kõik need rekordid, mul on kõige rohkem võite profina ning ma jagan esikohta Mr. O tiitlite osas, seega ei mingit pettumust kui vaadata kõiki neid saavutusi.

Millist nõu sooviksid anda tulevastele kulturistidele?

Teadmisi. Teadmistes on jõud. Kui sul on spordialast tugevad teadmised, jõuad kaugele. Nii võitsin ma Olümpia, teadmistega.

Vaadates tagasi alates aega, mil toimetasid kohale dokumente ja pizzasid, mida sa oma elus muudaksid?

Mitte midagi. See on olnud vägevaim kulg, mida võib ette kujutada. Olen alati võtnud viimast sellest, mida elu on mulle toonud ning pälvinud austust. Seega on kõik olnud hästi.

Millise pärandi sooviksid jätta?

Ma ei tahaks öelda, et minu teod on kõik juba tehtud. Inimesed ütlevad, et ma olen aegade parim, aga mina ei saa seda öelda; mõned asjad jäägu ikka teiste otsustada. Seda ise öelda oleks liiga egoistlik. Kuid kui mind mäletatakse kui parimat, on see ainus pärand mille tahaksin jätta. Kui oled milleski parim, oled selle kõik saavutanud. Pole midagi rohkemat, mida saaksid teha. Oled parim.

Me hakkame Sind igatsema, Ronnie.

Ma hakkan seda igatsema ma hakkan seda väga igatsema. See on olnud üks kõige imelisemaid asju mu elus, olla sellises positsioonis. Ma poleks seda kunagi ennustanud ning ma pole sellest isegi unistanud. Mul polnud kunagi unistust saada Mr. Olümpiaks. See polnud isegi eesmärk. See oli nagu lotovõit. Ma ei arvanud kunagi, et see võiks juhtuda, kuid kui ma saaksin valida, kas võidaksin lotoga või Mr. O, valiksin pigem viimase ja ma olen neid tiitleid võitnud 8. Sellest parem ei saagi midagi olla. Omada miljoneid fänne üle maailma, omada sellist armastust ja toetust nagu mina ning olla 8x Mr. O, sellest paremaks ei saa minna. Elan unistuste maailmas.

Autor: Fitness.ee