Pendel: mõõdukus treeningus ja elus

Pendel on lihtne pilt sellest, kuidas keha ja elu tihti töötavad: mida kaugemale ühte äärmusesse lähed, seda tugevam võib olla tagasilöök. Sama näeme trennis, dieedis, töös ja isegi pidutsemises. Küsimus ei ole selles, et pingutus oleks halb, vaid selles, kas sa oskad pärast selle hinnaga arvestada.

Miks pendel treeningus ja elus loeb

Kõik me teame, mis on pendel. Kui tõmbad selle maksimaalselt ühte äärmusesse ja lased lahti, liigub see suure hooga läbi keskpunkti teise äärmusesse. Kui tõmbad vähem, on ka tagasiliikumine rahulikum.

Ausalt öeldes tundub elu väga sageli samamoodi toimivat. Mida suurem on kõrvalekalle tavalisest rütmist, seda selgemad on hiljem tagajärjed. See ei ole mingi müstika. Keha ja pea tahavad tasakaalu tagasi saada.

Raske trenn on hea näide. Mida kurnavam ja väljakutsuvam treening, seda rohkem taastumist see nõuab. Kui pigistad end suutlikkuseni tühjaks, oled mõnda aega rivist väljas. Kui hoiad koormuse mõistlikuma, saad kiiremini uuesti liikuma.

Sama muster paistab välja ka tavaelus. Pärast 6 – 7 pitsi ei pruugi järgmine hommik olla särav, aga seda ei saa võrrelda olukorraga, kus eelmisel õhtul võeti 25 – 26 pitsi. Mida kaugemale lükkad, seda kõvemini tuleb tagasi.

Kuidas pendel dieedi ja treeninguga töötab

Kes iganes on meie looja, tundub, et ta armastab mõõdukust ja stabiilsust. Dieedipidamisel on see eriti selge. Kui keerad toidukraanid järsku kinni ja viid kaloridefitsiidi väga sügavaks, võib pärast dieeti tekkida tugev vastureaktsioon. Näljapendel lendab tagasi.

Mis siis tegelikult juhtub? Inimene peab kaua vastu, kannatab, keelab endale peaaegu kõik. Siis dieet lõpeb ja söögiisu tuleb tagasi suure jõuga. Paljud söövad tagasi kõik, mis maha võtsid, ja vahel veel juurdegi.

Lihtne tõde: tervislik toitumine ei peaks olema karistus või lühike projekt. Parem on muuta see tavaliseks keskpunktiks. Kui normaalne argipäev on korras, ei pea kogu aeg ühest äärmusest teise pendeldama.

Treeningus ei ole äärmused alati halvad. Mõnikord kasutatakse neid teadlikult. Näiteks Smolov´i süsteem, mille korral surutakse või kükitakse neljal korral nädalas. See on äärmus, sest ükski normaalne inimene ei suru ega küki neli korda nädalas ning klassikaline jõuprogramm ei tähenda tavaliselt nelja treeningut nädalas ühe tõste kohta.

Ometi võib selline piiritletud koormus mõnele arengule kaasa aidata. Mõte on selles, et keha saab tugeva stiimuli, siis taastub ja võib vastata ületaastumisega. Väljundiks võib olla uus rekord või lihasmassi juurdekasv. Aga siin on tähtis sõna „piiritletud“. Äärmus ei saa olla igavene argipäev.

Kuidas hoida pendel kontrolli all

Üks võimalus on teha osa varem äärmuslikuna tundunud asju tavaliseks. Näiteks lõuatõmbed iga päev. Tavaelus ei tee enamik inimesi iga päev lõuatõmbeid, aga kui leiad mahu, mida keha kannatab, võib sellest saada harjumus.

Siin ei ole mõte selles, et kõik peaksid kohe meeletult tõmbama hakkama. Mõte on kohanemises. Kui inimene tõmbab iga päev ja teeb seda pikema perioodi jooksul, hakkab keha selle koormusega arvestama. Näiteks 6 kuud järjest 50 – 100 lõuga on juba selgelt äärmuslik idee, kuid hästi valitud mahuga võib see seljale korraliku arengu anda.

Sama põhimõte kehtib töö ja puhkamise kohta. Mõni inimene rabeleb kogu aeg. Hommikul vara üles, õhtul hilja kinni, söök juhuslik, perele aega ei jää. Mõnda aega tundub, et kõik töötab. Siis tuleb murdumine.

Olen sellist mustrit oma lähikonnas näinud. Inimene tõmbab ja tõmbab, kuni ühel hetkel viskab vindi maha. Siis tuleb joomine, täielik mahakäimine või pikk auk, mis nullib suure osa eelnevast pingutusest. Liigne agarus on ogarus, nagu öeldakse.

Praktilised märgid, et pendel liigub liiga kaugele

Esimene märk on see, et sul pole enam varu. Iga trenn nõuab eneseületust, iga tööpäev lõpeb tühjaks pigistatuna ja iga dieet tundub nagu võitlus. Kui väike kõrvalekalle ajab kogu rütmi segi, on koormus tõenäoliselt liiga kõrge.

Teine märk on must-valge mõtlemine. Kas täiesti puhas toitumine või täielik käestlaskmine. Kas iga päev trenn või üldse mitte. Kas töö hommikust õhtuni või täielik läbipõlemine. Need on pendli suured kaared, mitte rahulik areng.

Kolmas märk on korduv lubadus, et „nüüd alustan uuesti“. Mõnikord ongi vaja uut algust. Aga kui kogu elu koosneb uutest algustest, tasub vaadata keskpunkti poole. Mis oleks selline rütm, mida sa suudad hoida ka siis, kui nädal pole ideaalne?

On ka vastupidiseid näiteid. Mõni inimene teeb sajakaheksakümnekraadise pöörde: suur pidutseja muutub päevapealt väga korralikuks, isegi vagaks. Ka see on pendel. Mida kaugemal oldi ühes suunas, seda tugevam võib olla liikumine teise suunda.

Minu mõte ei ole, et äärmusi tuleb alati karta. Mõnikord annab tugev pingutus tulemuse. Aga kui tahad tervist, jõudu ja head vormi hoida pikalt, on kõige tähtsam keskpunkt. Kuidas külvad, nõnda lõikad. Mida targemalt panustad, seda paremini saad tagasi.

KKK

Kas pendel tähendab, et raske trenn on halb?

Ei tähenda. Raske trenn võib olla vajalik, kui sellel on eesmärk ja sellele järgneb taastumine. Probleem tekib siis, kui maksimaalne pingutus muutub igapäevaseks normiks.

Kuidas aru saada, et dieet on liiga äärmuslik?

Kui mõtled kogu aeg toidule, energiat pole ja ootad ainult päeva, mil saad jälle kõike süüa, on piirang tõenäoliselt liiga karm. Hea toitumine peab olema hoitav.

Kas iga päev treenimine võib toimida?

Võib, kui maht on jõukohane. Iga päev ei pea tähendama rasket trenni. Vahel piisab väikesest korduvast tööst, millega keha suudab kohaneda.

Autor: Janar Rückenberg

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.