Proteiin noore kulturisti dieedis: kas ohutu

Proteiin on noore kulturisti jaoks üks tavalisemaid murekohti: vanem kardab tervist, noor tahab lihast kasvatada. Lühike vastus on see, et tervele treenivale noorele ei ole proteiinirikas dieet iseenesest ohtlik, kuid see peab olema päris toit, mitte juhuslik ports pulbreid ja hirmu.

Miks proteiin noore treenija dieedis loeb

Algne küsimus oli lihtne ja väga eluline: “Minu teismeline poeg tahab saada kulturistiks ja ta on alustanud suure proteiini sisaldusega dieeti. Kas see võib olla ta tervisele kahjulik?” See ei ole rumal hirm. Kui kodus hakkab külmkappi ilmuma rohkem kohupiima, mune, kana, tuunikala või valgupulbrit, siis vanem tahabki teada, kas asi on mõistlik.

Vana vastus ajakirjast Flex oli otsekohene: ei, las poeg treenib ja sööb piisavalt proteiini. Milos Sarcev rõhutas, et proteiini kahjulikust mõjust tervetele inimestele on palju räägitud, sageli liiga hirmutavalt. Eriti palju on korratud väidet, et suurem valgukogus kahjustab neere.

Siin tuleb vahet teha. Kui inimesel on juba neeruhaigus või arst on andnud erisoovituse, siis ei tasu ise eksperimenteerida. Aga terve sportliku noore puhul on pilt teine. Treening lõhub lihaskiude väikesel määral ja keha vajab ehitusmaterjali, et taastuda. Selle ehitusmaterjali üks tähtis osa on proteiin.

Kuidas proteiin lihaskasvu toetab

Kulturismi puhul ei piisa ainult sellest, et trennis pingutatakse. Lihas kasvab siis, kui treening, uni ja toit käivad koos. Kui üks neist lonkab, jääb tulemus tagasihoidlikuks. Ausalt öeldes on paljudel noortel kõige nõrgem koht just toit, mitte tahe trenni teha.

Proteiin aitab kehal parandada ja ehitada lihaskudet. See ei tee kedagi üleöö suureks. Samuti ei päästa see halba treeningkava. Aga kui noor teeb järjepidevalt jõutrenni, siis liiga väike valgukogus võib taastumist pidurdada. Väsimus venib pikemaks, lihased on pidevalt hellad ja areng jääb kinni.

Originaaltekstis anti soovitus: vähemalt ühe grammi päevas keha naela kohta, kasvavale noorele vähemalt 150g päevas. See on kulturismi kontekstis kõrge siht, mitte tavalise istuva inimese menüü. Sellist numbrit ei pea võtma pimesi käsuna. Olulisem on vaadata kogu pilti: kehakaal, treeningukoormus, isu, seedimine, uni ja üldine enesetunne.

Mis siis tegelikult juhtub, kui noor sööb rohkem valku? Tavaliselt asendab see osa rämpstoidust parema toiduga. Kui menüüs on rohkem liha, kala, mune, piimatooteid, kaunvilju ja teravilju, siis paraneb sageli kogu toitumine. Kui aga päev koosneb ainult šokolaadimaitselisest joogist ja kuivast kanast, on asi viltu.

Proteiin ja tervis: mida vanem jälgima peaks

Proteiinirikas dieet ei tähenda, et taldrikul oleks ainult valk. Noorel on vaja ka süsivesikuid, rasvu, vitamiine ja mineraalaineid. Kartul, riis, tatar, puder, puuvili ja köögivili ei ole kulturisti vaenlased. Need annavad energiat, aitavad trennis pingutada ja hoiavad menüü normaalsena.

Lihtne tõde: kõige ohtlikum ei ole enamasti proteiin, vaid äärmus. Kui teismeline jätab järsku ära peaaegu kõik toidugrupid, kardab rasva, loeb iga suutäit või hakkab toidust rääkima ainult süü ja kontrolli keeles, tasub sekkuda. Kulturisti dieet ei peaks rikkuma suhet söögiga.

Praktiliselt võiks kodus vaadata kolme asja. Esiteks, kas ta sööb päris toitu mitu korda päevas. Teiseks, kas tal on trennis jõudu ja koolis pea selge. Kolmandaks, kas kaal, tuju ja uni liiguvad mõistlikus suunas. Kui kõik need on korras, ei ole proteiin iseenesest põhjus paanikaks.

Proteiin dieedis: praktilised valikud

Hea algus on jagada valgurikkad toidud päeva peale laiali. Hommikul muna või kohupiim, lõunal liha või kala, õhtul midagi sarnast ning vahepalaks jogurt, kodujuust või kaunviljad. Nii ei pea õhtul korraga suurt kogust sisse pressima.

Valgupulber ei ole maagia. See on mugav toit, mitte lihaste kiirtee. Kui noor saab suurema osa valgust tavatoidust, võib pulber vahel aidata kiirel päeval. Kui pulber asendab pidevalt sööki, on parem menüü uuesti läbi mõelda.

Vanem saab aidata ilma moraalilugemiseta. Küsi, mida ta trennis teeb. Uuri, kuidas ta ennast tunneb. Vaadake koos, kas külmkapis on midagi mõistlikku võtta. Noore jaoks on palju parem kuulda rahulikku huvi kui järjekordset hirmujuttu neerudest.

Milos Sarcev toonitas algses vastuses ka seda, et paljud noored söövad kohutavalt ja vahel peaks muretsema pigem nende sõprade pärast, kes elavad rämpstoidust. See mõte peab siiani paika. Kui kulturismihuvi paneb noore paremini sööma, magama ja regulaarselt liikuma, võib see olla pigem kasulik pööre.

KKK

Kas proteiin kahjustab noore neere?

Tervel noorel ei ole proteiinirikas menüü automaatselt neerudele kahjulik. Kui tal on neeruprobleem, krooniline haigus või arsti antud piirang, tuleb menüü arstiga läbi rääkida.

Kas 150g päevas on igale noorele vajalik?

Ei. Originaalis toodud vähemalt 150g päevas oli suunatud kasvavale noorele kulturismi vaates. Tegelik vajadus sõltub kehakaalust, treeningust ja kogu menüüst.

Kas valgupulbrit peab kasutama?

Ei pea. Kui tavatoit katab vajaduse, pole pulber kohustuslik. See võib olla mugav lisand, aga ei tohiks asendada mitmekesist sööki.

-Milos Sarcev-

Autor: joker

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.