Ära higista üle: higi, lõhn ja valikud

Higistamine rahulikult: higi on keha tavaline viis end jahutada, mitte märk sellest, et midagi on valesti. Kui trenn, kuum buss või pikk tööpäev paneb kaenlaalused märjaks ja lõhna tugevaks, tasub teada, millal aitab deodorant, millal antiperspirant ja millal peaks abi küsima.

Miks inimene higista ja miks see lõhnab?

Kui teed trenni, higistad. Tegelikult higistad ka siis, kui lihtsalt elad oma tavalist päeva. Vahe on ainult selles, kui palju higi tuleb ja kui ebamugavaks see olukorra teeb.

Higistamine on keha jahutussüsteem. Higi ise on suuresti vesi ja natuke naatriumkloriidi. Seda eritavad higinäärmed üle kogu keha. Rohkem on neid kaenla all, kätes, jalalabades ja otsa ees. Just seepärast tunneme märgi peopesi, niiskeid sokke või laiku särgi kaenla all enne kui näiteks seljal.

Higi ei haise alguses nii tugevalt, kui sageli arvatakse. Lõhn tekib siis, kui nahal elavad bakterid satuvad higi sisse ja hakkavad seal tegutsema. Lihtne tõde: mida kauem niiskus nahal ja riietel püsib, seda kergemini tekib ebameeldiv lõhn.

Naised higistavad tavaliselt vähem kui mehed ning higistamine võib muutuda ka menstruaaltsükli jooksul. See ei tähenda, et üks või teine oleks parem. Keha lihtsalt töötab eri inimestel veidi erinevalt.

Ära higista üle: mida antiperspirant teeb?

Antiperspirant ei ole sama asi mis deodorant. Deodorant tegeleb peamiselt lõhnaga. Antiperspirant vähendab higi eritumist, eriti kaenla all. Just seetõttu käsitletakse seda rohkem ravimi piiril oleva tootena, mitte ainult lõhnastatud kosmeetikana.

Antiperspirandi aktiivne koostisosa on enamasti alumiinium. Levinud vormid on alumiiniumkloriid ja alumiiniumtsirkoon. Need aitavad higinäärmeid ajutiselt blokeerida, nii et nahale jõuab vähem niiskust. Antiperspirandid ei sisalda tavaliselt üle 15-25% aktiivset koostisosa. FDA ehk Food and Drug Administration Toidu ja ravimite ministeerium nõuete järgi peavad kõik antiperspirandid vähendama inimese higistamist vähemalt 20%.

Mis siis tegelikult juhtub? Sa ei peata kogu keha jahutamist. Sa vähendad kindla piirkonna, enamasti kaenlaaluse, liigset märgumist. Tavalise inimese jaoks on see turvaline viis ebamugavust vähendada.

Millal ja kuidas kasutada?

Antiperspiranti kasutatakse tavaliselt korra päevas. Paljud panevad seda hommikul pärast dušši, kuid parem aeg võib olla õhtul enne magamaminekut. Nahk on siis rahulikum, higistamist on vähem ja toimeaine saab paremini imenduda.

Vahetult enne kasutamist ei tasu kaenlaaluseid raseerida. Raseerimine võib nahka ärritada ja antiperspirant kipub siis kipitama või löövet tegema. Kui nahk juba punetab, tee paus või vali leebem toode.

Kui higista tähendab lõhna: deodorant või antiperspirant?

Kui sinu põhimure on lõhn, võib piisata deodorandist. Deodorant sisaldab tavaliselt antimikroobset või antibakteriaalset ainet, mis vähendab lõhna tekitavate bakterite mõju. See ei pea higi kinni, vaid aitab lõhna kontrolli all hoida.

Kui sinu põhimure on märg särk, vali antiperspirant. Kui mure on nii lõhn kui ka niiskus, sobib kombineeritud toode. Neid on pulgana, geelina ja spreina. Mõni jätab vähem jälgi riietele, mõni sisaldab kreemi ja tundub pärast raseerimist pehmem.

Ausalt öeldes ei saa ükski silt ette öelda, milline toode sinu kehaga kõige paremini sobib. Erinevad ühendid töötavad eri inimestel erinevalt. Mõnikord tulebki kaks või kolm varianti läbi proovida.

Kui ostad antiperspiranti, loe pakendit. Kui eesmärk on just niiskuse vähendamine, otsi kirjeldusest sõnu nagu ekstra tugev. Kui suure higistamisega probleemi ei ole, võib täiesti piisata deodorandist. Tähtis on, et nahk jääks terveks ja sina tunneksid end mugavalt.

Liigne higistamine: millal abi otsida?

Mõni inimene ei higistad lihtsalt natuke rohkem. Ta tilgub higist ka siis, kui olukord ei ole kuum ega pingeline. Käelabad, jalalabad ja kaenlaalused võivad olla pidevalt märjad. Sellist olukorda nimetatakse liigseks higistamiseks.

Kui higi segab tööd, trenni, suhtlemist või und, tasub arstiga rääkida. Võimalusi on mitu: retseptiga antiperspirandid, näiteks Drysol, Botox-süstid ja eraldi juhtudel ka spetsiaalne kirurgia. Drysol ei pruugi eelarvet lõhki ajada, kuid Botox võib seda teha.

Algse hinnanäite järgi maksis üks ravikord Botoxiga kaenlaalustele nii 15 000 kr ja hoidis higistamise tagasi umbes pool aastat. Hinnad ja võimalused võivad ajas muutuda, aga mõte jääb samaks: tugevama ravi juurde tasub minna siis, kui lihtsamad lahendused ei aita.

Kui tavaline antiperspirant tekitab löövet, kasuta seda harvemini. Väldi raseerimist just enne pealekandmist. Kui ärritus jätkub, proovi teist toodet ja ära alusta kohe maksimaalse tugevusega variandist. Kui nahk ikka protestib, vali deodorant või küsi nõu arstilt.

KKK: higista, aga ära muretse üle

Kas higistamine on halb?

Ei ole. Higistamine on normaalne ja vajalik. Mure tekib siis, kui higi on väga tugev, lõhn häirib igapäevaelu või nahk ärritub toodete kasutamisel.

Kas antiperspiranti võib kasutada iga päev?

Jah, tavaliselt kasutatakse antiperspiranti korra päevas. Kui nahk muutub punaseks, kipitab või tekib lööve, tee paus ja vali leebem toode.

Kas deodorant peatab higistamise?

Ei. Deodorant aitab peamiselt lõhna vastu. Kui tahad vähendada ka niiskust, otsi antiperspiranti või toodet, mis ühendab deodorandi ja antiperspirandi.

Autor: M&F Hers tõlkinud Renita Hunt

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.