Sisenõrenäärmed ja hormoonid kehas

Sisenõrenäärmed juhivad kehas protsesse, mida me ise sageli ei märka: und, kasvu, ainevahetust, veresuhkrut, stressireaktsiooni ja sugulist arengut. Kui hormoonide tasakaal läheb paigast, võib muutus olla näha enesetundes, kehakaalus, südame töös või isegi meeleolus.

Miks sisenõrenäärmed on kehale nii tähtsad?

Inimese organismi talitlus on väga täpselt reguleeritud. Seda teevad koos närvisüsteem ja hormoonid. Närviimpulss mõjub kiiresti, hormoonide mõju on aeglasem, kuid kestab tavaliselt kauem. Just sellepärast ei tunne me kõiki muutusi kohe, vaid märkame neid sageli alles siis, kui uni, kaal, energia või tuju on juba pikemat aega teistsugune.

Hormoonid on väikesed keemilised ühendid, mida toodavad sisenõrenäärmed ehk sisesekretsiooninäärmed. Nendel näärmetel puuduvad viimajuhad. See tähendab, et nad ei juhi oma nõret eraldi kanalisse, vaid eritavad hormoone otse verre. Selleks on sisenõrenäärmed varustatud tiheda veresoonte võrgustikuga.

Vere kaudu liiguvad hormoonid kudede ja elunditeni. Seal mõjuvad nad ainult nendele rakkudele, millel on vastav vastuvõtja. Lihtne võrdlus on lukk ja võti: hormoon on võti, raku vastuvõtja on lukk. Kui võti sobib, tekib mõju. Kui ei sobi, liigub hormoon edasi ega tee selles rakus midagi.

Sisenõrenäärmed mõjutavad inimese kasvu, näokuju, käte ja jalgade pikkust, vaagna kuju, nahavärvust, nahaaluse rasvkoe hulka, keha karvkatte tihedust, lihaste toonust, häälekõla ja isegi emotsioone. See mõju algab juba varasest arenguperioodist.

Kuidas sisenõrenäärmed ja hormoonid toimivad?

Hormoone võib jaotada toimeaja järgi. Osa neist aitab kehal reageerida hetkelisele muutusele, näiteks ehmatusele või hirmule. Teised hormoonid juhivad pikaajalisi protsesse, nagu kasv, suguline küpsemine, ainevahetus ja mineraalainete tasakaal.

• Reageerivad hetkelistele muutustele, näiteks ehmatus ja hirm.
• Reguleerivad pikaajaliste protsesside kulgu.

Ajuripats ehk hüpofüüs töötab koos närvisüsteemiga ja juhib paljude teiste sisenõrenäärmete talitlust. Näiteks käivitavad ajuripatsi hormoonid puberteediea alguses sugunäärmete töö. Ajuripats sünteesib ka kasvuhormooni ning hormoone, mis on vajalikud neerupealiste ja kilpnäärme tööks.

Käbikeha hormoonid reguleerivad inimese ööpäevaseid rütme, ärkvelolekut ja und. Samuti mõjutavad need naha pigmentide sünteesi. Kui uni on korrast ära, võib inimene tunda väsimust ka siis, kui ta on justkui piisavalt kaua voodis olnud.

Kilpnääre on inimese kõige suurem sisenõrenääre. Kilpnäärmehormoonid reguleerivad organismi ainevahetust ehk seda, kui kiiresti keha energiat kasutab. Kõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed ning reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust.

Neerupealised toodavad mitmeid hormoone. Tuntuim neist on adrenaliin. Adrenaliin kiirendab südametegevust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. See on põhjus, miks hirmu või tugeva pingutuse ajal võib süda järsku kiiremini lüüa.

Kõhunääre toodab hormooni insuliin. Insuliin aitab glükoosil rakku liikuda ning soodustab glükogeeni sünteesi maksas. Lisaks toodab kõhunääre seedeensüüme. Sugunäärmed toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalikke hormoone ja ka sugurakke.

Sisenõrenäärmed, häired ja meditsiin

Sisenõrenäärmed on olulised ainevahetuse kontrollijad. Kui nende töö on häiritud, võib häire jõuda väga erinevatesse kehapiirkondadesse. Mõnikord on muutus aeglane ja salakaval. Mõnikord annab keha märku üsna järsult.

Kilpnäärme ületalitluse korral intensiivistub ainevahetus ja inimene võib kõhnuda. Kuna ainevahetus on normaalsest kiirem, suureneb ka hapnikuvajadus ning see võib põhjustada südamepekslemist. Kilpnäärme alatalitluse korral on pilt vastupidine: ainevahetus on aeglasem ja inimene võib kaalus juurde võtta.

Kilpnäärme talitluse häirete juures on oluline jood, sest jood on kilpnäärme toodetava hormooni türoksiini koostisosa. Kui kilpnäärme töö on paigast ära, ei tasu seda ise diagnoosida. Sama kehtib ka teiste hormoonidega seotud murede kohta. Vereanalüüs ja arsti hinnang annavad palju selgema pildi kui oletamine.

Häired neerupealsete talitluses võivad põhjustada raskeid haigusi. Kasvuhormooni häired võivad olla seotud kääbuskasvu või hiidkasvuga ehk gigantismiga. Kõhunäärme talitluse häired võivad põhjustada suhkrutõbe. Need näited näitavad hästi, kui lai on hormoonide mõju.

Paljusid hormoonidega seotud haigusi ravitakse kunstlikult sünteesitud hormoonidega. Ravi määrab arst, sest hormoonpreparaatide valel tarvitamisel võivad olla rasked ja pöördumatud tagajärjed. See ei ole koht, kus katsetada sõbra soovituse või internetifoorumi põhjal.

Tänapäeval kasutatakse kunstlikke hormoone ka rasestumisvastastes preparaatides ehk antibeebipillides. Meetod põhineb sellel, et lisahormoonidega antakse organismile signaal, mis pärsib edaspidist munarakkude küpsemist. Pillide tarvitamisel võivad esineda rasedusele sarnased kõrvalnähud, näiteks iiveldus, pearinglus, meeleolumuutused ja muutused kehakaalus. Tänapäeva moodsad preparaadid on tehtud nii, et kõrvalnähud oleksid minimaalsed ja nad annavad peaaegu 100-protsendilise efektiivsuse.

Mida hormoonide puhul tähele panna?

Ausalt öeldes on hormoonidest lihtne rääkida liiga keeruliselt. Põhiline on siiski arusaadav: kui keha regulatsioon muutub, muutub ka enesetunne. Pidev väsimus, järsk kaalumuutus, südamepekslemine, käte värisemine, tugev janu, unehäired või seletamatu meeleolu kõikumine on märgid, mida ei tasu kuude kaupa ignoreerida.

Treeningu ja toitumise vaates on hormoonid samuti tähtsad, kuid neid ei pea igal sammul üle mõtlema. Uni, regulaarne söömine, mõõdukas liikumine ja taastumine aitavad kehal paremini toime tulla. Kui aga sümptomid on tugevad või püsivad, tuleb otsida meditsiinilist abi. Lihtne tõde: hormoonide tasakaalu ei parandata huupi.

Sisenõrenäärmed: KKK

Mis vahe on sisenõrenäärmel ja tavalisel näärmel?

Sisenõrenäärmel puudub viimajuha ja ta eritab hormoone otse verre. Tavaline nääre võib eritada oma nõret juhade kaudu näiteks nahale või seedekulglasse.

Miks hormoonide mõju ei ole alati kohe tuntav?

Hormoonid liiguvad verega ja nende mõju kujuneb sageli aeglasemalt kui närviimpulsi mõju. Samas võivad nad veres püsida kauem, kuni nad lagundatakse.

Kas hormoonpreparaate võib ise võtta?

Ei. Hormoonpreparaate kasutatakse arsti määratud ravis. Valel tarvitamisel võivad tagajärjed olla rasked ja pöördumatud.

Autor: M.M.

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.