Soomlaste jõutõmbe saladused I osa

Jõutõmme on juba väga pikka aega olnud Soomes peaaegu nagu rahvussport. Juba alates seitsmekümnendatest on purustatud maailma rekordeid. Miks soomlaste tõmme nii hea on, mis on nende saladus? Otsisin ja kogusin erinevat treeningualast informatsiooni nii endistelt kui praegustelt suurtelt tegijatelt. Järgnevalt sellest väike kokkuvõte.

1. Soomlaste geneetika

Selleks, et palju tõmmata või tõsta, peab olema ka omajagu annet. Enamus headel tõmbajatel on pikad käed ja jalad. Ei ole mingi ime, kui näete, et keegi, oma kaalu poolest keskkaalu kuuluv harrastaja, tõmbab juba esimesel korral üle 200 kg. See on muidugi ainult väga hea algus.

Seitsmekümnendate lõpu ja kaheksakümnendate aastate parimatel jõutõmbajatel oli peamiselt kahesugune taust. Esiteks, paljud, kes suutsid palju tõmmata, olid raske töö tegijad olnud: kas metsatöölised, ehitajad, talunikud vms. Nende igapäevatöö kätkes asjade tõstmist, tirimist ja tassimist. See rajas suurepärased eeldused heaks jõutõmbeks ja andis korraliku baasi treeningute alustamiseks.

Teiseks, paljud head tõmbajad on või olid endised klassikalised tõstjad. Juba enne jõutõstmisele spetsialiseerumist olid nad palju tõmmanud. Raimo Välinerva hoidis klassikalises tõstmises Skandinaavia rekordeid ning tema oli võimeline sirgete jalgadega rinnale võtma 150 kg. Kaheksakümnendate algul oli tema käes 67 kg kehakaalu juures rekord 312.5 kg ja veidi hiljem kehakaaluga 75 kg tõmbas ta 325 kg. Kui klassikalises tõstmises tuli kang pea kohale suruda, nõudis see ala tunduvalt enam just puhast jõudu. Praegu on rõhk enam kiirusel ja tehnikal.

Paljudel uuema ajastu tõmbajatel on varasem kogemus mõnelt teiselt alalt. Näiteks 75 kg ne Ismo Lappi, kes tõmmanud 338.5 kg, oli varem odaviskaja ja visanud üle 68 m. Samuti on tema 100 m rekordi aeg alla 11 sekundi. Ta on kiire ja plahvatuslik, mida nõuab ka hea tõmme.

2. Kükkimine, mis on täiustanud jõutõmmet

Kõik endised rekordipüstitajad ja hoidjad, samuti praegused, on kükkinud kitsa jalgade vahega või vähemasti on selline kükivariatsioon aeg-ajalt nende programmis olnud. Küki selline variatsioon on väga hea jõutõmmet täiustav harjutus. Paljud head tõmbajad on treeninud kükki kolm korda nädalas. Kahel korral tehakse tavalist kükki kang turjal ja ühel päeval eeskükki. Ühel tavalise küki päeval kükitakse kang kõrgel, kaelal, teisel tavalise küki päeval on kang enam turjal, enam jõutõstjate stiilis.

Kasutatakse ka väljaasteid ja nn astekükke (step squats) kang turjal. Astekükke on kahte varianti: pannakse kast kas eesmise jala alla või tagumise jala alla. Klots eesmise jala all töötab valdavalt reie kakspealihast läbi, klots taga võtab hästi tuharat. Tagumise jala all kasutavad nad erinevaid klotse, mis jäävad vahemikku 17–26 cm, ja see võtab tuharat väga võimsalt.

Paljud kükivad ja kasutavad erinevaid jalgade vahemaid. Levinuim variant on siiski suhteliselt kitsas jalgade vahe, kuid mitmed tegijad ei ole jäänud ainult ühe stiili külge, vaid kasutavad kükkimisel erinevaid jalgade vahemaid. Näiteks Taito Haara, Reijo Kiviranta ja Hannu Saarelainen on sellised mehed.

Viimaste aastate jooksul on kastilt kükk muutunud Soomes väga populaarseks. Janne Toivanen tõmbas tänu kasti kasutama hakkamisele IPF liigas Austrias 1996 aastal 365 kg. On veel teisigi, kes pärast kasti kasutama hakkamist on kõvasti edenenud. Ano Turtiainen võttis samuti kasti oma kükipäevale sisse ja igal võistlusel, millel mees kaasa teeb, tõmbab ta 390 kg vähemalt.

Ismo Lappi, kes on tõenäoliselt ehk oli IPF-s 75 kg kehakaalus maailmarekordi hoidja, teeb samuti kastilt kükki. Veli Kumpuniemi ütles, et oleks ta kastilt kükkimist ka omal ajal teinud või sellest teadnud, oleks ta tõmmanud tõenäoliselt oluliselt rohkem. Kui palju rohkem? Tõmmates, õigemini üritades tõmmata, 82 kg selt 365 kg, rebestas ta oma reie kakspealihast 1981 aastal. Enne seda oli ta 86 kg selt tõmmanud 373 kg.

3. Jõutõmmete variatiivsus

Paljud treenivad veel tänapäevalgi jõutõmmet kaks korda nädalas. Vanadel aegadel ei olnud ka kolm korda nädalas jõutõmbe treenimine midagi haruldast. Veli Kumpuniemi, mees, keda soomlased kutsuvad Mr. Jõutõmbeks (Mr. Deadlift), tegi jõutõmmet vahest neljalgi korral nädalas. Järgnevalt variatsioonid, mida nii tema kui teised tegijad treeningutel kasutasid.

Jõutõmme, seistes ise kõrgemal alusel

Kasutati 4–12 cm aluseid ja tõmmati ise nendel seistes. Seda tõmbe varianti kasutati päris tihti. Paljud kasutasid selle variatsiooni puhul 3–5 kordusvahemikku ja tõmmati reeglina tavapärases stiilis. Seda ka siis, kui võistlustel tõmmati võib-olla sumostiilis.

Jõutõmme sirgete jalgadega

Neid tõmbeid tehti nii otse põrandalt kui ka klotsilt. Need olidki kaks peamist viisi. Mõned tõmbasid ka sirge jalaga kumera seljaga, mõned aga, nagu näiteks Janne Toivanen, Ismo Lappi ja Ano Turtiainen, eelistasid siin jääda nõgusa seljaga, surudes siis tagumiku rõhutatult taha.

Need, kes tegid kumera seljaga, kasutasid pikemaid seeriaid (10 ja nii) ning 40–50% vastupanu maksimaalsest. Nõgusa selja ja sirge jalaga tõmbajad, näiteks Janne Toivanen, läksid ka selles harjutuses päris suurte raskusteni. Toivanen tõmbas näiteks 9 cm sel klotsil seistes sirge jalaga 300 kg ga 4 korda. Ano Turtiainen tõmbas ka sirge jalaga, kuid maast 330 kg ga 5 x.

Klassikaliste tõstjate harjutused

Erinevad tõmbed kuuluvad tegelikult klassikaliste tõstjate harjutuste pagasisse. Neid tehti rohkem võimsuse ja kiiruse arendamiseks ja reeglina just enne jõutõmmet.

Tõlkijalt: ei vaevugi siin üldse tõlkima ja harjutustele nimesid andma, vaid toon need inglise keelselt välja ja üritan lingid juurde leida:

High pulls:
http://www.youtube.com/watch?v=q6UujQTJ09w

Raw cleans:
http://www.youtube.com/watch?v=5OqYyXdLNfA&feature=PlayList&p=E34B3C95626DF601&i

http://www.youtube.com/watch?v=5OqYyXdLNfA&feature=PlayList&p=E34B3C95626DF601&index=0&playnext=1

Tõlkijalt: pead ei anna, et see täpselt sama on, kuid „clean” on rinnale võtma ja mõiste „raw” võiks tähendada seda, kui seda tehakse sirgete jalgadega. Ise pakun nii. Samas kindlalt ei väida. Kes teab täpsemalt, aidake ja täiendage!

Raw snatches:
http://www.youtube.com/watch?v=SQwbK5nRU1A

„Snatch” peaks tähendama rebimist, kuid mida lisab sinna juurde „raw”, jään vastuse võlgu. Kas ka sirge jalaga?

Neid eelnevaid klassikalisi elemente tehti kõige rohkem. Vanakooli tegijad tegid paljud neist eelnevatest klassikalistest harjutustest sirgete jalgadega, nagu venelasedki.

Jõutõmbed laia haardega

Jõutõmbed laia haardega tähendavad haaret nagu rebimise lähteasendis. Siin tehti kahte varianti. Mõned tõmbasid raskuse üles välja, teised aga vaid põlvedest veidi ülespoole. Need tõmbed aitasid parandada tehnikat ja kooskõlastada tõmbel õlgade tööd ja asendit.

Pooltõmbed

Hannu Saarelainen tegi pooltõmbeid näiteks ainult põlve tasandil: kang liikus ainult põlve alt põlve peale. Tõmbe amplituut ehk kangi liikumise tee pikkus oli tal 20–25 cm ja see oli tema nõrgim faas. Korduste arv oli pigem suur ja raskused kerged. Ta rõhutas kiirust ja üritas seda nõrka faasi just kiiremaks saada.

Keskendudes selliselt oma nõrkadele kohtadele, suutis Hannu 110 kg juures tõmmata 347.5 kg, kusjuures mehe kehatüüp ei olnud jõutõmbamiseks kõige soodsam. Tõmmati ka erinevatelt kõrguspakkudelt ja samuti kükipuuris ohutusvarrastelt.

Hack jõutõmme

Seda harjutust said teha ja tegid enamasti pikkade kätega jõutõmbajad. See jõutõmbe variant rakendas jõuliselt töösse just jala ja arendas kangi maast lahti tõmbamise faasi.

http://www.youtube.com/watch?v=2J3YZnw3XzU

Järgneb…

Autor: Tõlkinud Janar Rückenberg