Trendid rühmatreeningutes: mis muutub

Trendid rühmatreeningutes ei sünni tühja koha pealt. Need tulevad sellest, kuidas inimesed elavad, kui palju nad liiguvad ja millist tuge nad treeningult ootavad. Siit saad selge ülevaate, millised stiilid on rühmatreeningutes püsima jäänud ja mida tasub proovida.

Miks trendid rühmatreeningutes loevad?

Kindlasti oled vahel üles ärgates mõelnud, kuidas päev, nädal või terve kuu jälle mööda läks. Aeg liigub kiiresti. Sama juhtub ka fitness-maailmas: see, mis tundus veel aasta tagasi uus ja põnev, võib täna olla juba tavaline osa tunniplaanist.

Kuna fitness-hooaeg käib tihti käsikäes kooliaastaga, hakkasid alates 2008. aasta sügisest klubidesse jõudma paljud uued rühmatreeningud. Neid tuli maailmast, Põhjamaadest ja tasapisi ka Eestisse. Osa neist jäi lühikeseks moeks, osa muutus aga nii loomulikuks, et enam ei mõtlegi, et kunagi oli see midagi uut.

Laias plaanis saab rühmatreeningud jagada kolme suurde gruppi: lihastreeningud, tantsulised treeningud ja eristiilid. Viimasesse kuuluvad näiteks võitluskunstid, idamaised tunnid ning eri stiile ühendavad treeningud. Need omakorda jagunevad kaheks: valmis kontsept-tunnid ja treeneri enda loodud tunnid.

Lihtne tõde: hea rühmatreening ei pea olema kõige uuem. See peab olema tehtav, arusaadav ja piisavalt huvitav, et inimene tahaks tagasi tulla.

Trendid lihastreeningus ja vahendites

Lihastreeningute suur suund on juba pikemat aega funktsionaalsus. See tähendab, et harjutused ei ole mõeldud ainult peegli ees ilusad välja nägema. Need peaksid aitama ka päriselus: tõsta poekotti, liikuda trepist üles, hoida selga tugevana ja kasutada keha tervikuna.

Kas see on täiesti uus mõte? Nii ja naa. Vabade raskustega on treenitud aastakümneid, kuid eesmärk on muutunud selgemaks. Paljud inimesed liiguvad vähe, istuvad palju ja tunnevad seda kehas. Seepärast on rühmatreeningutesse tulnud rohkem harjutusi, mis meenutavad igapäevaseid liigutusi.

Vanad tuttavad vahendid ei kao kuhugi. Hantlid, kangid, stepipingid, kummilindid ja fitpallid on endiselt omal kohal. Vahe on selles, et treenerid otsivad uusi viise, kuidas samad harjutused värskemaks teha. Mõnikord piisab tempo muutmisest. Mõnikord lisatakse tasakaal, pöörded või ühe kehapoole kaupa töö.

Eestis on kasutusel ka Powerplate, Bosu, Core-lauad ja chi-pallid. Need aitavad lisada tunnile tasakaalu, kerelihaste tööd ja veidi mängulisust. Maailmas on nähtud ka ellipsi kujulist iO-palli, biodünaamilisi XCO-hantleid, väikseid slide-matte ning eri tasakaalu laudu ja matte. Kõik ei pea kohe igasse klubisse jõudma, aga suund on selge: tund peab olema mitmekülgne.

Tantsulised trendid ja eneseväljendus

Tants ei kao rühmatreeningutest vist kunagi. Inimesed on läbi aegade liikunud muusika järgi ja leidnud sellest rõõmu. Ka spordiklubis on tantsuline tund paljudele lihtsam sissepääs liikumise juurde kui klassikaline jõutreening.

Tavaline tantsuline aeroobika on endiselt populaarne, kuid selle kõrvale on tulnud puhtama stiiliga tunnid. Inspiratsiooni saadakse balletist, rahvatantsudest, modernist, hip-hop’ist, street-tantsust ja kõigest, mis annab tunnile oma näo. Mõnes tunnis loeb sammude täpsus, teises rohkem tunne ja julgus liikuda.

Euroopas ja maailmas on palju tähelepanu saanud Batuka, mis pärineb Hispaaniast ning kannab selle maa rütme ja emotsiooni. Afropass toetub Aafrika rütmidele ja eneseväljendusele. Sellised tunnid ei ole ainult kalorikulu pärast. Need aitavad inimesel end vabamalt tunda.

Enesekindlusega on seotud ka Pole-dance, Chair-dance ja Eestis fänne kogunud Strip-dance. Need ei sobi kõigile ja ei peagi sobima. Aga neile, kes otsivad tantsu, jõu ja lavalise hoiaku segu, võivad need olla väga tugev elamus.

Kuidas valida rühmatreening endale?

Valik võib alguses silme eest kirjuks võtta. Ühes tunnis on kangid, teises tants, kolmandas poksikombinatsioonid. Hea algus on küsida endalt üks lihtne küsimus: kas tahan praegu rohkem jõudu, vastupidavust, liikuvust või head tuju?

Kui eesmärk on tugevam keha, tasub proovida lihastreeningut või funktsionaalset tundi. Kui tahad pinget maha laadida, võivad sobida poks, tai-poks, kick-poks või aero-poks. Kui huvitab rahulikum, kuid keskendunud liikumine, vaata Tai Chi, Aikido või jooga mõjutustega tunde.

Võitluskunstid on rühmatreeningutes oma koha leidnud. Capoeira, Sanjuro, Aikido ja teised stiilid toovad füüsilise töö kõrvale vaimse poole. Viimasel ajal on neid ka kombineeritud. Inner Warrior on Nadia Zaki loodud kontsept-tund, kus kohtuvad Jooga ja Martial Arts. Tunnis on keha, vaimu ja hinge vormimine, lisaks muusika, mis aitab liikumisel tervikuks saada.

Teine näide on Forza, mis on mõõgavõitlust ja Aikido’d imiteeriv puumõõkadega treening. See on maailmas populaarsust kogunud juba paar aastat ja jõudnud ka Soome. Seal harjutatakse lööke ning pannakse neist kokku liikumis- ja harjutustekombinatsioone.

Ausalt öeldes ei saa ükski kirjeldus asendada proovimist. Mine kohale, vali alguses pigem lihtsam tund ja anna kehale aega. Esimene kord võib olla kohmakas. Kolmandal korral saad juba aru, kas see stiil kõnetab sind või mitte.

KKK: trendid rühmatreeningutes

Kas uus treeningstiil on alati parem?

Ei ole. Uus võib olla põnev, aga paremaks teeb tunni selge ülesehitus, hea treener ja see, kas treening sobib sinu eesmärgiga.

Millest alustada, kui rühmatreeningud on võõrad?

Alusta tunnist, mille kirjeldus on lihtne ja mille koormus ei tundu hirmutav. Küsi treenerilt enne algust nõu, eriti kui sul on vigastusi või pikk paus sees.

Kas tantsuline tund sobib ka siis, kui ma ei oska tantsida?

Jah, kui valid algajale sobiva tunni. Rühmatreeningus ei pea keegi laval esinema. Tähtis on liikuda, õppida sammud rahulikult selgeks ja nautida muusikat.

Autor: Silja Siller

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.