Ainar Karlson: poksija töö ja vormis püsimine

Ainar Karlson on Eesti poksija, kelle tee algas maadlussaalist ja viis poksiringi juba lapsepõlves. Siin on lühike, aga sisukas pilk sellele, kuidas ta treenib, sööb, taastub ja mis teda ringi tagasi viib.

Nimi: Ainar Karlson
Vanus: 30 a
Pikkus: 190 cm
Kaal: 92 kg

Ainar Karlson ja tee poksini

Mõne sportlase lugu algab suure plaaniga. Ainar Karlsoni puhul oli algus palju lihtsam: trenn oli kodu lähedal ja sinna oli mugav minna. Ta alustas 7-8-aastaselt maadlusega ning umbes 10-aastaselt jõudis poksitreeninguni.

See on üsna tuttav Eesti spordilugu. Laps proovib üht ala, siis teist, ja lõpuks jääb külge see, mis annab õige tunde. Poksisaal oli tema maja juures väga lähedal. Ainar käis seal paar aastat, kuni saal kinni pandi. Aga selleks ajaks oli poks juba oma töö teinud.

Enne poksi ja selle kõrval on ta tegelenud ka judoga, maadlusega ja jiu jitsuga. Need alad annavad poksijale palju: tasakaalu, keha tunnetust, lähivõitluse rahu ja oskuse surve all mitte paanikasse minna. Ringis ei piisa ainult tugevast löögist. Vaja on jalgu, pead ja närvi.

Suurimaks saavutuseks peab ta sõjaväelaste MM-i hõbedat. See ei ole väike asi. Selline medal tuleb aastate pikkuse töö, korduvate treeninglaagrite ja üsna rutiinse igapäeva pealt. Väljast paistab võistlus, seestpoolt on see palju kordusi.

Kuidas Ainar Karlson treenib?

Poksitreening ei ole ainult koti tagumine. See on üks neist aladest, kus kõike peab olema parasjagu: vastupidavust, jõudu, kiirust, tehnikat, reaktsiooni ja paarilisega tööd. Kui üks osa jääb nõrgaks, tuleb see ringis kiiresti välja.

Ainar ütleb lihtsalt: poksijatel on vaja kõike treenida. Vastupidavus aitab raundid lõpuni teha. Jõud aitab kontakti taluda ja lööki teravamaks muuta. Tehnika hoiab keha säästlikuna. Sparring annab aga selle, mida ükski masin ei anna: päris tempo, päris surve ja päris otsused.

Treeningute sisu sõltub võistlusperioodist. Kui matš on kaugel, saab rohkem ehitada üldfüüsist ja parandada nõrku kohti. Kui võistlus läheneb, muutub töö täpsemaks. Siis on tähtsam kiirus, taktika, paarilisega harjutamine ja kehakaalu kontroll.

Mis teda motiveerib? Väga konkreetne pilt: pärast matši tõstetakse tema käsi üles. See on poksis aus vastus. Kõik rasked hommikud, väsinud õlad ja lõputud raundid on selle ühe hetke nimel.

Treener ja eeskuju

Ainari treener on Taavi Koovit. Eeskujuks nimetab ta Oleksandr Usykit. See valik ütleb ka midagi tema maitse kohta: Usyk ei ole ainult tugev või kiire, vaid väga tark poksija. Ta liigub hästi, loeb vastast ja hoiab töö puhtana.

Ainar Karlson, toit ja taastumine

Toitumisega ei tee Ainar asja keeruliseks. Ta valmistab kõik oma toidud ise, aga ei aja igapäevaselt gramme taga. Ta sööb seda, mille järgi isu on. See kõlab lihtsana, kuid eeldab üht olulist harjumust: oma toit tuleb päriselt ise valmis teha.

Võistlusteks valmistudes muutub pilt rangemaks. Kui kehakaalu on vaja jälgida, võtab ta toidukoguseid vähemaks. Mitte mingi imevalem. Lihtne tõde: kaalu langetamine algab enamasti portsjonist, mitte keerulisest plaanist.

Lemmiktoiduks nimetab ta ahjulõhet. See sobib sportlase menüüsse hästi, sest on toitev ja samas üsna lihtne teha. Kõrvale kartul, riis, köögivili või salat ning korralik eine on olemas. Eestis on see ka praktiline valik, mitte peen restoranijutt.

Toidulisanditest kasutab ta BCAA-d, kreatiini, vitamiine ja valgupulbrit. Need ei asenda päris toitu ega treeningut. Pigem on need abivahendid siis, kui koormus on suur, taastumine vajab tuge või päevakava ei luba iga söögikorda ideaalselt sättida.

Lõõgastub ta tavaliselt pere seltsis. Suvel käib rannas võrkpalli mängimas ja ujumas. Meeldib ka filme vaadata. Ausalt öeldes on see päris normaalne taastumise retsept: vahepeal tuleb kehale ja peale anda muud tegevust kui järgmine trenn.

Praktilised õppetunnid poksija rutiinist

Ainari soovitused neile, kes tahavad paremasse vormi saada, on lühikesed: liikuda rohkem, mitte üle süüa ja treenida nii palju, kui aeg lubab. Just sellised laused kipuvad kõige paremini töötama, sest neid on raske valesti mõista.

Kui alustad nullist, ei pea kohe tegema poksija nädalaplaani. Alusta sellest, et liigud iga päev natuke rohkem. Mine jala, tee lühike jooks, vali trepp või mine trenni isegi siis, kui tuju on keskmine. Tallinnas, Tartus või Pärnus on saale piisavalt, aga vormi teeb lõpuks järjepidevus, mitte saali nimi.

Teine asi on söömine. Mitte üle süüa kõlab liiga lihtsana, kuid see on paljude jaoks kõige raskem osa. Kui talvel liigud vähem ja õhtud on pikad, tuleb portsjon eriti kergesti suurem. Siin aitab aus pilk taldrikule. Kas kõht on tühi või sööd lihtsalt harjumusest?

Kolmas õppetund on aja kasutamine. Kõigil ei ole võimalik treenida nagu võistlussportlane. Aga peaaegu kõigil on võimalik teha midagi. Kaks korralikku trenni nädalas on parem kui ideaalne plaan, mida kunagi ei alustata.

Ainari tegemisi saab jälgida Instagramis: teamkarlson.

KKK: Ainar Karlson ja poks

Millal Ainar Karlson poksiga alustas?

Ta alustas umbes 10-aastaselt. Enne seda tegeles ta juba maadlusega, mis andis tugeva põhja keha kontrollile ja võitlusspordile.

Mis on Ainar Karlsoni suurim saavutus?

Ta nimetab suurimaks saavutuseks sõjaväelaste maailmameistrivõistluste hõbemedalit.

Mida soovitab ta paremasse vormi saamiseks?

Liigu rohkem, ära söö üle ja treeni nii palju, kui sinu aeg lubab. See ei kõla uhkelt, aga töötab ainult siis, kui seda päriselt teha.

Autor: Fitness.ee

Tutvu lähemalt: kreatiin

Tutvu lähemalt: vitamiinid

Tutvu lähemalt: valgupulber