Raigo Kuusnõmm: sport, vorm ja võit

Raigo Kuusnõmme räägib otse: sport tuli tema ellu juba algklassides, võistlemine jäi külge kiiresti ja võitmine on siiani suur mootor. See lugu võtab kokku, kuidas 30-aastane, keskmiselt 170cm pikk ja offseasonil umbes 90kg kaaluv sportlane jõudis jooksualadelt jõutõstmise ja kulturismini.

Miks Raigo Kuusnõmm sporti armastab

Juba kooli spordipäevadel oli selge, et Raigo Kuusnõmme jaoks ei olnud liikumine lihtsalt kohustus. Talle meeldis võistelda. Eriti sobisid jooksualad, mida lühem distants, seda parem tunne.

Esimene suurem võistlus, kus jagati juba metallist medaleid, tuli 2001 aastal Kreeka-Rooma maadluses. See võis olla Saaremaa Meistrivõistlused või midagi sarnast. Tulemus oli 5 poisi konkurentsis 3 koht. Trenni ta siis veel ei teinud. Lihtne tõde: palju tuli toore jõu pealt.

Jõusaali jõudis ta 2002 aastal. Sel ajal kaalus ta eakaaslastest vähem, umbes 46-47kg. Sõbrad küsisid jalgpalli mängima minnes, kui palju ta rinnalt surub. Vastus oli 50kg, kuigi ta oli koolis kangi vaid korra näinud. Nädal hiljem viidi ta jõusaali ja kangile pandi 50kg. Taganeda polnud kuhugi. Ta surus selle üles.

See juhtus Saaremaal Jaan Salu jõusaalis. Jaan Salu nägi olukorda pealt ja kutsus ta jõutõstmise trenni. Esimene EMV tuli 2004 aastal. 2006 oli ta juba Noorte MM-il. Selline algus jätab jälje.

Kuidas Raigo Kuusnõmm kulturismini jõudis

Kulturism tuli mängu 2011 aastal. Jõutõstmises vigastas Kuusnõmm selga ja raskeid trenne ei saanud enam pikalt teha. Trennist loobuda ta ei tahtnud. Seetõttu soovitati proovida kulturismi, kus ei pea igas trennis nii suuri raskusi tõstma.

Sel ajal treenis ta juba Spartas. Esimene juhendaja kulturismi maailmas oli Taavi Koovit. Üsna kiiresti sai selgeks, et see ala sobib. Sportlasena peab ta seni suurimaks saavutuseks Euroopa meistritiitlit 2018 aasta kevadest. Karikaid ja medaleid on kapil palju, aga tema enda sõnul on suuremad saavutused alles ees.

Teisi alasid on olnud ka. Alguses meeldis kergejõustik. 2001-2004 käis ta jalgpalli trennis ja 2002-2004 jagas aega jalka ning jõusaali vahel. Valik tuli teha. 2004 aastal viidi ta otse jalgpallimängult teadvusetuna kiirabiga haiglasse. Peapõrutus oli korralik. Pärast seda jäi fookus jõutõstmisele.

Raigo Kuusnõmm, motivatsioon ja treening

Mis teda motiveerib? Võitmine. Ta ütleb ausalt, et talle meeldib olla esimene ja teistest parem. Jõutõstmise ajast meenub näide Salu trennidest. Kui öeldi, et Aimar tegi mingi raskusega 6 kükki, tahtis Raigo kohe teha 8 või rohkem. Hiljem selgus, et Aimar polnud veel trennis käinudki. Kaval nipp, aga töötas.

Praegu ei ole tema treeningutes alati jäika süsteemi. Keha on jaotatud neljaks ja trenn käib ajaliste võimaluste järgi. Vahel otsustab ta alles saalis, mida teha. Kuigi plaan võib olla kerge taastav trenn, jõuab ta vanast harjumusest ikka suurte raskusteni. Kui keha vajab puhkust, siis ta seda ka annab.

Parimad trennid on olnud koos Peep Reinartiga. Koos treenides sunnitakse teineteist rohkem pingutama. Mõni trenn on nii raske, et vahepeal pole isegi jaksu rääkida. Treeningu ajaks sobib talle kõige paremini hommik või lõuna. Kui trenn jääb liiga õhtusse, kipub uni liiga hilja peale minema.

Toitumine, puhkus ja parema vormi nõuanded

Toitumise kohta ütleb ta otse, et suurem kokk ta ei ole. Päeva menüü on lihtne ja üsna üksluine. Dieedil jälgib ta igat kalorit, offseasonil ei ütle heast toidust ära. Enamasti on päevas 4 toidukorda. Keskmine päevane kaloraaž on 3500, millest hommikusöök moodustab pea kolmandiku.

Lemmiktoitu on tal raske nimetada. Ta sööb kõike ja enamik asju maitseb. Toit on tema jaoks kütus. Mida kvaliteetsem see on, seda paremini keha töötab. Kui siiski midagi välja tuua, siis hoole ja armastusega tehtud hommikune puder, mis ärgates juba laual ootab.

Toidulisandeid kasutab ta praegu vähem kui varem. Aeg-ajalt tulevad menüüsse trennijärgsed sheigid. Kui tuleb teha õhtune trenn, võib ta võtta pre workout shote, kuigi teab ette, et uni kannatab. Vitamiine võtab ta hommikuti siis, kui meelde tuleb, aga seda juhtub vaid paaril korral aastas.

• Alusta täna, mitte homme. Kui vorm on eesmärk, siis aeg tuleb võtta, mitte oodata ideaalset päeva.
• Ära karda ebaõnnestuda. Kui kardad saali minna, sest keegi võib vaadata, siis küsi endalt: keda see päriselt huvitab?
• Uni on parema vormi jaoks alahinnatud. Teleka ees istumine vormi ei paranda, korralik uni aga küll.

KKK: Raigo Kuusnõmm

Kui vana on Raigo Kuusnõmm?

Algse intervjuu andmetel on vanus 30.

Millal jõudis ta kulturismini?

Kulturismini jõudis ta 2011 aastal, pärast jõutõstmises saadud seljavigastust.

Mis on tema suurim saavutus?

Sportlasena peab ta suurimaks saavutuseks Euroopa meistritiitlit 2018 aasta kevadest.

Autor: Fitness.ee

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.