Susie-Ann Viirg ja käesurumise tee

Susie-Ann Viirg ei sattunud käesurumise juurde suure plaaniga. Ta läks 2013. aastal Salme Kultuurikeskuses võistlust vaatama, proovis expo alal kätt ja võitis.

Sellest juhuslikust hetkest kasvas välja sportlase tee, mille eesmärk on lihtne: näidata, et käesurumine ei ole ainult meeste ala ega baarileti taga tehtav naljanumber.

Nimi: Susie-Ann Viirg
Vanus: 28
Pikkus: 173 cm

Miks Susie-Ann Viirg valis käesurumise?

Ausalt öeldes ütleb Susie-Ann Viirg ise, et tema ei valinud käesurumist. Käesurumine valis tema.

2013. aastal käis ta vaatamas kulturismi ja fitnessi võistluseid Salme Kultuurikeskuses. Expo alal olid väljas ka käesurujad. Reklaam oli lihtne: käesurumisvõistluse võitja saab tasuta pääsmed spordiklubisse ja lisaks muud treeningvarustust.

Kuna Susie-Ann Viirg oli just Eestisse tagasi kolinud ega olnud veel spordiklubi välja valinud, tundus proovimine igati mõistlik. Kes ei tahaks tasuta trennis käia?

Pikk jutt lühidalt: ta võitis võistluse. Kui ta oli juba auhindadega lahkumas, jooksis üks käesurujatest talle järele. Ta kiitis Susie-Ann Viirg surumist, tahtis temaga ise kätt proovida ja ütles, et tüdruk on tugev. Siis tuli soovitus liituda käesurumisklubiga.

Esimene reaktsioon oli naer. Kas käesurumine on üldse tõsine spordiala? Pärast pikemat arutelu tuli lause, mis pani otsuse paika: klubiga liitudes oleks ta ametlikult Eesti esimene naiskäesuruja. Selline tiitel kõlas uhkelt. Nii ta liituski.

Käesurumine ei ole lihtsalt jõu näitamine

Mis siis tegelikult juhtub, kui kaks inimest laua taha istuvad? Väljast paistab see nagu toores jõud. Tegelikult on käesurumine tehnika, kehaasendi, haarde ja närvi mäng.

Susie-Ann Viirg on sellest ajast alates käinud võistlustel nii Eestis kui välismaal. Ta on töötanud ka selle nimel, et ala saaks rohkem tähelepanu. Tema sõnum on selge: see pole meestevaheline mõõduvõtt, mida harrastatakse baarileti taga, vaid päris spordiala.

Mujal riikides on käesurumine tuntum kui Eestis. Toimuvad nii EM kui MM käesurumises. See annab alale kaalu ja näitab, et tegemist ei ole juhusliku jõuprooviga, vaid kindlate reeglite ja oma treeninguloogikaga spordiga.

Susie-Ann Viirg suurim saavutus on 4x Eesti meister käesurumises. See ei tule ainult tugeva käega. Vaja on järjepidevust, õiget tehnikat ja tahtmist õppida ka siis, kui võit ei tule kohe.

Kuidas Susie-Ann Viirg treenib?

Lauatreeningud käesurumises toimuvad korra nädalas. Seal katsetatakse erinevaid tehnikaid ja võtteid teise sportlasega läbi. See on koht, kus saab aru, kas harjutatud liigutus töötab ka päris vastase vastu.

Üldfüüsilist ettevalmistust teeb Susie-Ann Viirg jõusaalis. Eraldi tähelepanu saavad haare, sõrmed, ranne ja küünarvars. Need detailid võivad tunduda väikesed, aga käesurumises on need sageli otsustavad.

Harjutuste juures kasutab ta näiteks rätikut, fatgrippe ja püksivööd. Selline treening muudab haarde raskemaks ja sunnib kätt tööle teistmoodi kui tavaline kang või hantel.

Varem on ta tegelenud ka teiste aladega: kergejõustik, tantsimine, ratsutamine, klassikaline tõstmine ja armlifting. See taust aitab kehal paremini liikuda ning annab tugevuse, mida ei saa ainult ühe harjutusega.

Toitumine ja taastumine

Toitumise puhul hoiab Susie-Ann Viirg asja lihtsana. Ta valmistab kõik oma toidud ise ja järgib põhimõtet: kõike mõistlikus koguses. Lemmiktoit on hommikused kaerahelbed.

Lõõgastumiseks valib ta mootorrattaga sõitmise. See sobib tema jutuga hästi kokku: jõusaal ja võistluslaud vajavad pingutust, aga pea peab samuti puhkama.

Toidulisanditest on ta nimetanud järgmisi:

• Olimp Micellar Casein kaseiinivalk (pirni-vanilje)
• Olimp whey protein complex (shokolaadi)
• Olimp BCAA Xplode (fruit punch)

Susie-Ann Viirg ja soovitused algajale

Kui tahad sõbrale käesurumises ära teha, ei piisa ainult sellest, et surud tugevamini. Lihtne tõde: hea käesurumine algab asendist ja lõpeb kogu keha tööga.

1. Selle asemel, et suruda, tõmmake.
2. Kasutage kogu oma keha.
3. Pärast võitu visake spagaati.

Kolmas soovitus on muidugi Susie-Ann Viirg stiilis huumoriga öeldud, aga esimesed kaks on väga praktilised. Käesurumises ei tööta ainult käsi. Õlg, selg, kere ja jalad annavad liigutusele tuge.

Tema eeskuju on Devon Larratt. Motivatsioon tuleb aga suuremast eesmärgist. Käesurumine on toonud ellu uusi tutvusi, põnevaid üritusi ja võimalusi, millest ta varem unistadagi ei osanud.

Kõige rohkem tahab Susie-Ann Viirg, et rohkem Eesti naisi julgeks selle alaga tegeleda. Tema eesmärk on tuua käesurumissport välja meeste valdusest ja julgustada ka naisi käesurumist proovima.

Jälgi tema ettevõtmisi ja tegemisi:
Kodulehel: www.firmafitness.ee
Instagramis: 5usie_ann
Facebookis: susieannviirg

KKK: Susie-Ann Viirg ja käesurumine

Kas käesurumine on päris spordiala?

Jah. Käesurumises toimuvad võistlused Eestis ja välismaal ning olemas on ka EM ja MM. Ala nõuab tehnikat, jõudu, haaret ja võistluskogemust.

Mida Susie-Ann Viirg jõusaalis kõige rohkem treenib?

Ta keskendub üldfüüsilisele vormile, aga eraldi ka haardele, sõrmedele, randmele ja küünarvarrele. Käesurumises on need piirkonnad väga tähtsad.

Miks võiksid naised käesurumist proovida?

Sest ala ei kuulu ainult meestele. Susie-Ann Viirg lugu näitab, et julgus proovida võib viia võistlustele, uute inimesteni ja täiesti uue sportliku sihini.

Autor: Fitness.ee