22. aprill 2016

Yin ja Yang treeningus ja lihasarengus

Yin ja Yang treeningus ja lihasarengus

Yin ja Yang ei ole ainult vana ida mõtteviis. Treeningus tähendab see väga praktilist asja: areng tuleb vastandite kaudu, mitte ainult mugavuse ja hea enesetunde pealt.

Kui tahad tugevamaks saada, pead vahel pingutama nii, et on raske. Kui tahad taastuda, pead oskama ka puhata. Lihtne tõde: keha ei arene ainult tegemisest, vaid töö ja taastumise vaheldumisest.

Miks Yin ja Yang treeningus loeb?

Yin ja Yang teooria räägib vastanditest, mis ei hävita teineteist, vaid annavad teineteisele tähenduse. Hea saab arusaadavaks halva kaudu. Kerge tundub kerge alles siis, kui tead, mis on raske. Sama loogika töötab ka spordis.

Treeningul tahame sageli ainult head poolt: rohkem jõudu, parem vorm, parem enesetunne ja kiirem areng. Aga keha ei anna neid asju niisama. Selleks tuleb panustada. Tuleb taluda ebamugavust, väsimust ja vahel ka igavust, mis käib korduva tööga kaasas.

Ausalt öeldes on see koht, kus paljud jäävad kinni. Tahetakse tulemust, aga mitte protsessi. Ometi ei ole üht ilma teiseta. Regulaarsed treeningud hakkavad tulemuste näol tagasi andma siis, kui pingutus ja kannatlikkus käivad koos.

Yin ja Yang kehas: lagunemine ja taastumine

Inimkeha on pidev protsess. Me kulutame, lagundame, taastume ja ehitame uuesti. Treening on väike protsess selle suure protsessi sees. Iga raske seeria kulutab energiat ja lõhub lihaskudet. See tundub justkui samm tagasi.

Aga just sellest sammust tagasi algab areng. Keha taastab kahjustatu ja kui tingimused on head, ehitab natuke juurde. Seda nimetatakse superkompensatsiooniks. Lihaste kasvatamine on selle kõige selgem näide.

Siin tulevad mängu anabolism ja katabolism. Katabolism tähendab lagundamist, anabolism ülesehitamist. Üksinda ei vii kumbki kaugele. Kui ainult lõhud, väsid läbi. Kui ainult puhkad, ei anna kehale põhjust tugevamaks muutuda.

Mis siis tegelikult juhtub? Treening annab kehale signaali. Puhkus ja toit annavad võimaluse sellele signaalile vastata. Töö ja puhkus on vastandid, aga areng sünnib nende koostöös.

Kuidas vastandid treeningul töötavad?

Meie liikumine põhineb samuti vastanditel. Sirutus ja painutus. Tõmbamine ja surumine. Pingutus ja lõdvestus. Isegi lihtsalt püsti seismine vajab vastandlike lihaste koostööd.

Proovi seista sirgelt ja hakka kergelt ettepoole kalduma. Mingil hetkel tunned, kuidas keha tagumise poole lihased pidurdavad kukkumist. Kui kaldud tahapoole, hakkavad rohkem tööle eesmised lihased. Tasakaal ei ole passiivne seisund, vaid pidev korrigeerimine.

Kulturismis on sama põhimõte tuttav harjutuste valikul. Kui soovid kükkides või jalapressil rõhutada reie välimisi külgi, pannakse jalad kitsamalt. Kui eesmärk on rohkem siseosa koormata, kasutatakse laiemat jalavahet. Biitsepstõstetel muudab haarde laius koormuse tunnetust: laiem haare viib rõhu rohkem biitsepsi sisemisele peale, kitsam haare rohkem välimisele peale.

Ka maht ja intensiivsus liiguvad vastassuunas. Mida suuremat raskust tõstad, seda vähem kordusi tavaliselt jõuad. Mida pikemat seeriat tahad teha, seda kergemaks peab raskus minema. Seda ei tasu võtta piiranguna, vaid tööriistana.

Yin ja Yang praktilises treeningplaanis

Hea treeningplaan ei koosne ainult rasketest päevadest. Seal peab olema ka kergemaid päevi, puhkust ja taastumist. Kui iga trenn on maksimum, kaob maksimum varsti ära.

Sama kehtib toitumise kohta. Energeetilised kulutused ja toiduga saadav energia peavad olema eesmärgiga kooskõlas. Kui tahad lihast kasvatada, ei saa keha jääda pidevalt puudujääki. Kui tahad rasva vähendada, ei saa sa samal ajal lõputult juurde süüa. Vastandite mõistmine aitab teha rahulikumaid otsuseid.

Organismi pH tase on veel üks näide tasakaalu mõttest. Erinevate sisaldiste ja organite sisekeskkondade pH tase varieerub: uriinil on see üks, verel teine ning maohappel kolmas. Üldises mõttes räägitakse happeliste ja aluseliste protsesside tasakaalust ning neutraalsuse lähedusest, näiteks pH 7,0. Tähtis on mitte minna loosungitega kaasa, vaid aru saada, et keha otsib pidevalt tasakaalu.

Kokkuvõttes paistab sama muster igalt poolt:

  1. Aeroobne vs anaeroobne
  2. Sirutus vs painutus
  3. Kataboolne vs anaboolne
  4. Aeglased lihaskiud vs kiired lihaskiud
  5. Maht vs intensiivsus
  6. Treening (töö) vs puhkus (taastumine)
  7. Energeetilised kulutused vs toiduga saadav energia
  8. Süsivesikud vs rasvad
  9. Jõud vs vastupidavus
  10. Aluseline vs happeline organismi sisekeskkond (pH)
  11. Keha vs vaim

Ja lõpuks ka elu enda tasandil: inimkeha kõige suurem rakk on naise munarakk, üks kõige väiksematest rakkudest on spermatosoid. Kaks äärmust ühinevad ja tulemuseks võib olla uus inimene. Vastandid ei ole ainult teooria. Need on meie sees.

KKK: Yin ja Yang treeningus

Kas iga trenn peab olema raske?

Ei pea. Raske treening annab kehale tugeva signaali, aga arenguks on vaja ka taastumist. Kui kogu aeg ainult suruda, hakkab kvaliteet langema.

Kuidas ma tean, kas töö ja puhkus on tasakaalus?

Vaata lihtsaid märke: kas jõud püsib, uni on normaalne ja trennitahe ei kao ära? Kui kõik kolm lähevad korraga kehvemaks, on koormust tõenäoliselt liiga palju.

Miks vastandid aitavad paremini areneda?

Sest keha vajab vaheldust. Pingutus lõhub ja väsitab, puhkus taastab ja ehitab. Mõlemad pooled on vajalikud, kui eesmärk on päriselt tugevamaks saada.

Herakleitos: “Haigus teeb meeldivaks tervise ja kuri headuse, nälg teeb magusaks täitumuse ja väsimus une.”

Autor: Janar Rückenberg