Eesti sportlased ja 70 medalit 2016

Eesti sportlased võitsid 2016. aasta esimesel poolaastal rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt 70 medalit. See ei olnud ühe ala või ühe põlvkonna sähvatus, vaid lai pilt Eesti spordist: medalid tulid täiskasvanute, juunioride ja noorte arvestuses kokku 19 spordialalt.

Selline number jääb silma ka siis, kui spordiuudiseid iga päev ei jälgi. 11 kulda, 17 hõbedat ja 42 pronksi tähendavad kümneid sportlasi, treenereid, klubisid ja peresid, kelle töö jõudis rahvusvahelise pjedestaalini.

Miks Eesti sportlased olid 2016. aasta alguses nähtaval?

2016 oli olümpia-aasta, aga medalisaak ei tulnud ainult olümpiaaladelt. Eesti Olümpiakomitee tõi esile, et medalini jõudmine nõuab pikka ettevalmistust, arukat treenimist ja tugevat taustatiimi. See kehtib sama hästi nii sõudmise, judo ja jalgrattaspordi kui ka kulturismi, sambo või veemootorispordi kohta.

EOK president Urmas Sõõrumaa rõhutas pidulikul vastuvõtul just seda laiemat vaadet. Medal ei ole ainult sportlase isiklik tulemus. Selle taga on treener, klubi, füsioterapeut, pere, alaliit ja sageli ka aastatepikkune rutiin, mida publik ei näe.

Lihtne tõde: pjedestaalil ollakse paar minutit, aga selle hetkeni jõutakse tavaliselt aastatega. Just sellepärast on 70 medalit poole aastaga Eesti jaoks märkimisväärne tulemus.

Eesti sportlased tõid medaleid 19 spordialalt

Aasta esimese viie ja poole kuuga võideti rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt 70 medalit. Euroopa meistrivõistlustelt tuli 55 medalit ja maailmameistrivõistlustelt 15 medalit. Täiskasvanute arvestuses võideti 27 medalit, noorte ja juunioride arvestuses 43 medalit.

Eesti medalialade nimekiri oli pikk: jalgrattasport, judo, jõutõstmine, kahevõistlus, karate, kiiruisutamine, kulturism, maadlus, piljard, purjetamine, sambo, sumo, sõudmine, taekwondo (ITF), tantsusport, triatlon, tõstmine, veemootorisport ja võimlemine.

See loetelu näitab hästi, et Eesti sport ei ela ainult paari suure nime najal. Jah, publik mäletab tavaliselt kõige paremini olümpiaalasid ja teleülekandeid, kuid rahvusvahelist tulemust tehakse ka väiksemates saalides, klubides ja alades, mille nimed jõuavad uudistesse harvem.

Eesti sportlaste medalivõitude 2016. aasta jooksev ülevaade on leitav Spordiregistri tulemuste lehelt.

Kuidas medalite arvestus töötab?

Alates 2013. aastast lähevad arvestusse rahvusvaheliste tiitlivõistluste medalid kindlate reeglite järgi. Arvesse võetakse olümpiamängude, maailmameistrivõistluste ja Euroopa meistrivõistluste tulemusi, kui ala ja võistlus vastavad EOK tingimustele.

Spordiala peab olema rahvusvahelise katusorganisatsiooni tunnustatud või peab Eesti alaliit kuuluma EOK-sse. Arvestusse lähevad täiskasvanute, U-23, U-20 ning kuni kahe noorte vanuseklassi tulemused, tavaliselt U-18 ja U-16.

Oluline on ka võistluse tegelik tase. Tiitlivõistlusel peab osalejaid olema rohkem kui medalikohti. Lisaks peab Eestit esindav sportlane olema Eesti kodakondsusega. Need tingimused hoiavad arvestuse võrreldavana ja aitavad eristada tiitlivõistluste medaleid muudest turniiritulemustest.

Mida Eesti sportlased sellest tulemusest näitasid?

Kõige tugevam sõnum oli järelkasv. Kui 70 medalist 43 tulid noorte ja juunioride arvestusest, siis tähendab see, et töö ei käinud ainult praeguste tippude ümber. Klubides kasvas peale uus põlvkond, kellel oli juba rahvusvaheline kogemus ja medal pihus.

See on väikeses riigis eriti tähtis. Eestis ei ole igal alal pikka pinki, kust saab vigastuse või vormilanguse korral kohe järgmise tegija võtta. Seetõttu loeb iga noorte medal rohkem, kui tabelist esmapilgul paistab.

Praktilises mõttes annab selline ülevaade ka spordiklubidele ja treeneritele tugeva märgi. Kui medalid tulevad eri aladelt, siis on süsteemis oskust ja töökultuuri. Mitte kõikjal võrdselt, aga piisavalt laialt, et Eesti lippu rahvusvahelistel võistlustel regulaarselt näha.

Eesti sportlased ja KKK

Mitu medalit võitsid Eesti sportlased 2016. aasta esimesel poolaastal?

Eesti sportlased võitsid 2016. aasta esimese viie ja poole kuuga rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt 70 medalit: 11 kulda, 17 hõbedat ja 42 pronksi.

Millistelt võistlustelt medalid tulid?

Medalid tulid Euroopa meistrivõistlustelt ja maailmameistrivõistlustelt. Euroopa meistrivõistlustelt võideti 55 medalit, maailmameistrivõistlustelt 15 medalit.

Miks noorte medalid eraldi tähtsad on?

Noorte ja juunioride medalid näitavad järelkasvu tugevust. Kui noor sportlane suudab tiitlivõistlustel pjedestaalile jõuda, on tal juba kogemus, mida hiljem täiskasvanute klassis kasutada.

Autor: Eesti Olümpiakomitee