Personaaltreenerid ja parem juhendamine

Personaaltreenerid teavad hästi, et hea kava üksi ei muuda inimest järjepidevaks. FAF Eesti kutsus treenereid kokku, et arutada, milliseid oskusi on päriselt vaja siis, kui klient vajab lisaks harjutustele ka selgust, tuge ja paremat juhendamist.

See kohtumine oli mõeldud neile, kes tahavad treeneritööd teha inimlikumalt ja targemalt. Juttu tuli enesetäiendamisest, coaching’u võtetest ning sellest, kuidas treener saab aidata klienti ka siis, kui takistus ei ole kangi raskus, vaid mõtlemine, hirm või harjumus.

Miks personaaltreenerid vajavad arutelu?

Spordiklubis on lihtne märgata, kes teeb trenni ja kes mitte. Palju raskem on aru saada, miks inimene pooleli jätab. Teine käib kohal, kuid ei julge koormust tõsta. Kolmas teab täpselt, mida peaks sööma, kuid õhtul läheb kõik vanamoodi.

Siin algabki personaaltreeneri tegelik töö. Harjutuste valimine on ainult üks osa ametist. Treener peab oskama kuulata, küsida, märgata ja vajadusel inimese mõtted lihtsamaks teha. Ausalt öeldes ei õpita seda kõike ainult anatoomia või treeningkava tabeli kaudu.

FAF Eesti koolitused on aastaid keskendunud praktilisele treeneri ettevalmistusele. Selle kohtumise mõte oli koguda treeneritelt päris tagasisidet: milliseid teemasid nad vajavad, kus teadmistes on lüngad ja milline täienduskoolitus aitaks igapäevast tööd paremini teha.

Kuidas personaaltreenerid klienti paremini aitavad?

Klient ei tule treeneri juurde ainult kükitehnikat parandama. Ta tuleb sageli ka murega: kaal ei liigu, motivatsioon kaob, uni on kehv või tööpäev sööb kogu energia ära. Treener ei pea olema psühholoog, aga ta peab oskama vestlust juhtida nii, et inimene leiaks järgmise väikese sammu.

Lihtne tõde: kui klient tunneb, et teda kuulatakse, püsib ta paremini rajal. See ei tähenda pehmet juttu või lõputut lohutamist. See tähendab täpseid küsimusi, selget plaani ja kokkuleppeid, mida saab päriselt täita.

Kohtumist modereeris coaching’u tehnikate personaaltreeneritele juhendaja ja projektijuht Margus Salumets. Arutelu keskmes olid teemad, mis aitavad treeneril näha inimest tervikuna: eesmärgid, takistused, suhtlemisstiil, vastutus ja harjumuste kujundamine.

Hea küsimus on vahel parem kui pikk loeng

Treener võib anda kliendile väga täpse juhise. Aga kui inimene ei saa aru, miks see talle vajalik on, jääb juhis tihti täitmata. Küsimused nagu „mis sul seni kõige paremini töötanud on?” või „mis oleks selle nädala kõige realistlikum muutus?” aitavad kliendil ise kaasa mõelda.

Töötoa vorm hoiab jutu praktilisena

Kohtumine ei olnud mõeldud loenguna, kus üks räägib ja teised kuulavad. Töötoa vorm lubas osalejatel oma kogemust jagada, küsida ja kaasa rääkida. Just nii tulevad välja päris vajadused, mitte ainult ilusad koolituse pealkirjad.

Personaaltreenerid ja täienduskoolituse teemad

Treenerite enesetäiendamine võiks olla konkreetne. Kui koolitus aitab homme kliendiga paremini vestelda, paremat eesmärki sõnastada või raskel hetkel rahulikumalt reageerida, on sellest kasu. Kui see jääb ainult teooriaks, kaob väärtus kiiresti.

Arutelus oli oluline küsimus: milliseid koolitusi personaaltreenerid tegelikult vajavad? Mõnele on tähtis parem müügivestlus, teisele kliendi hoidmine, kolmandale töö algajaga, kes kardab jõusaali. Eesti klubides on väga erinevaid inimesi. Sama tööriist ei sobi kõigile.

Hea täienduskoolitus võiks anda treenerile rohkem kindlust ka keerulisemates olukordades. Näiteks siis, kui klient ei täida kokkuleppeid, võrdleb end teistega või tahab liiga kiiresti liiga palju. Mis siis tegelikult juhtub? Sageli ei ole probleem teadmistes, vaid liiga suures sammus.

Sellistes kohtades aitab treener, kes oskab plaani väiksemaks teha. Mitte alla anda, vaid võtta tempo maha. Üks realistlik muutus nädalas võib olla parem kui viie punkti ideaalplaan, mis kestab kaks päeva.

Mida selliselt kohtumiselt kaasa võtta?

Kui oled personaaltreener, tasub sellistel aruteludel käia just kogemuse pärast. Seal kuuled, kuidas teised sama tööd teevad, milliste muredega nad kokku puutuvad ja milliseid lahendusi nad kasutavad. Mõni mõte võib olla väike, aga muuta kogu järgmise kliendikohtumise paremaks.

Samuti aitab koosviibimine koolitajatel aru saada, mida treenerid päriselt ootavad. See on parem kui arvata kabinetis, milline koolitus võiks turule sobida. Kui treenerid räägivad ausalt oma vajadustest, sünnib sisukam programm.

FAF Eesti poolt pakuti osalejatele kohvipausi ja suupisteid. Kohtade arv oli piiratud, sest töötoa mõte on päriselt kaasa rääkida, mitte lihtsalt nimekirjas olla.

KKK

Kas kohtumine sobis ainult kogenud treeneritele?

Ei. Mõte oli kuulata nii värskemaid kui ka kogenud treenereid. Algaja näeb sageli teistsuguseid murekohti kui inimene, kes on klientidega aastaid töötanud.

Kas personaaltreener peab oskama coaching’u tehnikaid?

Ta ei pea olema coach eraldi ametina, kuid suhtlemisoskused aitavad treeneritöös väga palju. Hea küsimus, selge kokkulepe ja rahulik tagasiside muudavad juhendamise tõhusamaks.

Miks treenerite tagasisidet koolituste loomisel vaja on?

Sest treenerid näevad iga päev, millega kliendid päriselt hädas on. Nende kogemus aitab luua koolitusi, mis ei jää üldiseks jutuks, vaid toetavad igapäevast tööd.

Autor: Margus Salumets