Noorsportlasele tervisuuring: kellele ja millal

Noorsportlasele tervisuuring on suunatud just neile lastele, kes treenivad spordiklubis viis korda nädalas või rohkem – tavalisest perearstivisiidist sellisel juhul enam ei piisa. Eesti Haigekassa rahastatuna saab seda kasvava südame, liigeste ja luustiku kontrolli teha tasuta. Allpool kirjutame lahti, kes pääseb, mida tehakse ja kuhu pöörduda.

Miks noorsportlasele tervisuuring on vajalik

Lapse keha ei ole väike täiskasvanu keha. 9–19-aastaste süda, liigesed ja kasvuplaadid arenevad veel ning suur treeningkoormus võib seda arengut nii toetada kui häirida. Reegel on lihtne: mida varem mõni vaikne probleem leitakse, seda lihtsam on edasine.

Spordimeditsiiniline kontroll otsib eelkõige selliseid asju, mida noor ise ei pruugi tunda – ebaregulaarset südamerütmi koormusel, asümmeetrilist kehahoidu, varjatud rauavaegust või algavaid ülekoormusvigastusi. Nende leidmine ei tähenda, et trenn tuleb lõpetada. Pigem vastupidi: arst aitab koormust kohendada nii, et treening jätkuks ohutult.

Vanematele on see ühtlasi rahustav teadmine. Kui treener ütleb, et nädalas tuleb juurde panna veel üks trenn, on hea kuulda sõltumatu arsti hinnangut: kas keha kannab või on aeg pidurdada. Sama kehtib teistpidi – kui laps kurdab pidevat väsimust, aitab analüüside vastus eristada noruseva teismelise tuju päris ülekoormusest.

Mida noorsportlasele tervisuuring sisaldab

Täpne kava sõltub vanusest ja spordialast, kuid tüüpiline kontroll koosneb mitmest osast.

• Spordiarsti vestlus ja anamneesi võtmine – treeningmaht, varasemad vigastused, peresugulaste haigused.
• Antropomeetria – pikkus, kaal, kehakoostis, kehahoiu hindamine.
• Üldine kliiniline läbivaatus.
• Puhkeoleku EKG, vajadusel koormus-EKG või ehhokardiograafia.
• Vere- ja uriinianalüüsid – sageli kontrollitakse ka raua- ja D-vitamiini taset.
• Soovitused treenerile ja vanematele: koormus, taastumine, toitumine.

Visiit ise võtab tavaliselt poolteist kuni kaks tundi. Kui kõik leiud on korras, saab pere kätte kirjaliku ülevaate ning soovitusliku järgmise kontrolli aja. Kui midagi vajab edasist uurimist, kirjutab arst saatekirja erialaarsti juurde – ja see on samuti tavaliselt Haigekassa kanda.

Kellele see kontroll on mõeldud

Sihtgruppi kuuluvad 9–19-aastased noored, kes treenivad regulaarselt spordiklubis, spordikoolis või kooli juures tegutsevas treeningrühmas ning kelle treeningtundide kestus on nädalas 5 või enam tundi. Üks treeningtund tähendab 60 minutit – seega umbes neli pikemat trenni nädalas täidab kriteeriumi. Kooli kehalise kasvatuse tunde sellesse arvestusse sisse ei loeta.

Esimene tervisuuring on mõistlik teha kohe siis, kui treeningud muutuvad tõsisemaks – tüüpiliselt esimesel hooajal mõnes spordikoolis või klubis. Edaspidi korratakse seda kas igal järgneval aastal või kahe aasta järel, sõltuvalt vanusest ja koormusest. Murdeeas, kui keha kasvab kiiresti, on tihedam tempo enamasti põhjendatud.

Eraldi tasub kontroll teha enne uue, oluliselt suurema koormusega hooaja algust või kui noor läheb üle uuele spordialale – näiteks ujumiselt jõutõstmisele või vastupidi. Ka siis, kui peres on olnud varases eas südameprobleeme, on kardioloogilise lisauuringu küsimine põhjendatud.

Kus noorsportlasele tervisuuring tehakse

Alates 1. aprillist 2009 toimub kontroll Eesti Haigekassa ja Eesti Spordimeditsiini Föderatsiooni koostöös – pere jaoks tasuta, kui laps vastab eespool kirjeldatud kriteeriumitele.

Projektis osalevad asutused:

• Tartu Ülikooli Kliinikum
• Spordimeditsiini Sihtasutus
• Pärnu Haigla
• Ida-Viru Keskhaigla
• Narva Haigla

Aja saab broneerida valitud asutuse spordimeditsiini kabineti kaudu – telefoni või veebi teel, sõltuvalt haiglast. Enne visiiti tasub kokku korjata info viimase aasta vigastustest, ravimitest ja treeningu nädalakavast. See kiirendab vestlust märkimisväärselt ja annab arstile selgema pildi sellest, mida laps tegelikult teeb ning kus võib peituda mure koht.

Korduma kippuvad küsimused

Kas tervisuuring on tõesti tasuta?

Jah. Kui laps vastab kriteeriumitele – vanus 9–19, vähemalt 5 tundi treeningut nädalas väljaspool koolitundi – katab kulu Eesti Haigekassa. Eraldi saatekirja ei ole vaja, piisab kontaktist osaleva haigla spordimeditsiini kabinetiga.

Kui tihti tasuks kontrolli korrata?

Spordimeditsiini juhise järgi on soovitus kord aastas või iga kahe aasta tagant, sõltuvalt vanusest ja koormusest. Kasvuspurdi ajal või spordiala vahetamisel pigem sagedamini.

Mida võtta visiidile kaasa?

Isikut tõendav dokument, sportlik riietus, mugavad jalanõud ning juua. Kui on varem tehtud analüüse või EKG, võta tulemused samuti kaasa – see säästab korduvuuringutest.

Autor: Toimetus

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.