Noorsportlase terviseuuring: mida teada

Noorsportlase terviseuuring on lihtne kontroll, mis aitab märgata terviseriske enne, kui treeningkoormus liiga suureks kasvab. Kui laps või noor treenib regulaarselt ja võistleb, ei ole see ainult vormitäide, vaid osa turvalisest sporditeest.

Miks noorsportlase terviseuuring vajalik on?

Noorte sport on aastatega muutunud tõsisemaks. Trennid on tihedamad, võistlusi on rohkem ja koormus võib kasvada kiiremini, kui keha järele jõuab. Just siin on tervisekontrollil oma koht.

Alates 1. aprillist 2009 teostatakse noorsportlaste spordimeditsiinilisi terviseuuringuid ennetusprojekti Noorsportlaste tervisekontroll spordiga seotud terviseriskide ennetamiseks raames. Mõte on selge: enne tuleb märgata võimalikku ohtu, mitte oodata valu, minestust, pidevat väsimust või korduvaid traumasid.

Üldine eesmärk on tagada noore sportlase tervis ja ohutus nii treeningutel kui võistlustel. See ei tähenda, et igast lapsest otsitakse haigust. Pigem vaadatakse, kas koormus sobib, kas taastumine on piisav ja kas on märke, mis vajavad arsti tähelepanu.

Kellele noorsportlase terviseuuring mõeldud on?

Noorsportlaste tervisekontrolli sihtgruppi kuuluvad 9-19 aastased noored, kes osalevad regulaarselt spordiklubi, spordikooli või kooli juures tegutsevates treeningrühmades. Oluline piir on treeningtundide maht: nädalas 5 või enam tundi.

Siin tasub tähelepanelik olla. 1 treeningtund = 60 minutit ning kooli kehalise kasvatuse tunde selle arvestuse sisse ei loeta. Kui noor käib näiteks jalgpallis, ujumises, kergejõustikus, tantsus või jõusaali üldtreeningus ja tunnid kokku annavad nädalas 5 või enam tundi, on terviseuuring juba väga mõistlik samm.

Sul on võimalus spordiarsti juures tervist tasuta kontrollida, kui vastad nendele tingimustele.

• oled 9-19aastane;
• osaled regulaarselt spordiklubi, spordikooli või kooli juures tegutsevas treeningrühmas;
• treenid nädalas 5 või enam tundi;
• pead meeles, et 1 treeningtund = 60 minutit;
• ei arvesta treeningtundide hulka kooli kehalise kasvatuse tunde.

Kuidas tervisekontroll noort sportlast aitab?

Terviseuuring on soovitav läbida treeningute alustamisel. Seejärel korratakse uuringut vastavalt treeningkoormusele kas igal järgneval aastal või kahe aasta järel, lähtudes terviseuuringute juhisest. Lihtne tõde: mida suurem koormus, seda tähtsam on teada, kuidas keha sellega toime tuleb.

Uuringu käigus saab hinnata üldist terviseseisundit ja vajadusel ka kehalist võimekust. See annab lapsevanemale, treenerile ja noorele endale parema pildi. Kas koormus sobib? Kas taastumine on korras? Kas on märke ülekoormusest? Need küsimused on eriti tähtsad kiire kasvu perioodil, kui keha muutub lühikese ajaga palju.

Projekti peamisteks eesmärkideks on spordiga tegelevatel lastel ja noortel selliste terviseriskide kindlakstegemine, mille olemasolul esinevad vastunäidustused või piirangud regulaarseks suure intensiivsusega spordiga tegelemiseks.

Terviseuuringu eesmärgiks on:

• eluohtlike ja/või puudeid põhjustavate seisundite väljaselgitamine;
• haigus- ja traumaeelsete seisundite avastamine;
• vereringe riskifaktorite kindlakstegemine;
• ülekoormuse ennetamine;
• tervisliku seisundi ja vajadusel kehalise võimekuse hindamine.

Noorsportlase terviseuuring praktikas

Praktikas algab kõik koormuse ausast hindamisest. Kui noor ütleb, et trenne on vähe, tasub need koos kalendrisse panna. Mõnikord selgub alles siis, et lisaks põhitrennile on veel üldfüüsiline ettevalmistus, võistlusnädalavahetused ja iseseisvad harjutused kodus.

Vanema roll on siin suur. Väsimus, sage haigestumine, korduvad valud, pearinglus, südamekloppimine või treeningust taastumise raskus ei ole asjad, mida peaks lihtsalt tahtejõuga ära kannatama. Ausalt öeldes on noore sportlase puhul tark varem küsida kui hiljem kahetseda.

Projektis osalevad asutused ehk projekti koduleht oli algses materjalis eraldi viidatud, kuid see link ei ole enam kasutatav. Projekt viiakse läbi Eesti Haigekassa ja Eesti Spordimeditsiini Föderatsiooni koostöös.

KKK

Kas terviseuuring on vajalik ka siis, kui laps tunneb end hästi?

Jah, sest kontrolli mõte on ennetus. Paljud ülekoormuse või terviseriski märgid ei pruugi alguses igapäevaelus selgelt välja paista.

Kas kooli kehalise kasvatuse tunnid lähevad treeningkoormuse sisse?

Ei lähe. Treeningtundide hulka ei arvestata kooli kehalise kasvatuse tunde, seega tuleb vaadata spordiklubi, spordikooli või treeningrühma koormust eraldi.

Kui tihti peaks noor sportlane kontrollis käima?

Terviseuuring on soovitav teha treeningute alustamisel ning seejärel korrata uuringut koormuse järgi kas igal järgneval aastal või kahe aasta järel.

Autor: Tartu Ülikooli Kliinikum