Lamades surumine: Robocopi väljakutse

Lamades surumine on lihtne harjutus ainult pealtnäha: kang liigub rinnalt üles, aga tulemus sõltub tehnikast, närvist ja ausast pingutusest. Robocopi väljakutse näitas seda hästi, kui Kaido Leesmann ja Timo Majuri panid lauale sama raskuse, kuid lõpptulemuse otsustasid kehakaal ja wilks’i punktid.

See ei olnud lihtsalt üks trennisaali number. Kui üks mees surub 150 kg x 10 ja teine vastab sama tulemusega, tekib kohe küsimus: kumb tulemus on tegelikult tugevam?

Miks lamades surumine tekitab võrdlust?

Jõusaalis on vähe harjutusi, mille kohta küsitakse nii otse: „Palju sa rinnalt surud?” Lamades surumine on saanud omamoodi mõõdupuuks. See ei ütle kogu sportlase vormi kohta kõike, aga annab kiire pildi ülakeha jõust, tehnilisest kindlusest ja sellest, kui hästi inimene suure raskusega hakkama saab.

Robocopi loos oli pinge lihtne. Peale eelmise nädala liidrikohavahetust otsustas Kaido Leesmann taas tagasi tulla ning vaadata, kui ületamatu see Timo Majuri raskus on. Lugejate mälu värskenduseks: Timo Majuri, kehakaaluga 107,3 kg, surus 150 kg x 10 ning wilks’i punktidega 88,98 läks liidritabelit juhtima.

Selline tulemus ei tule juhuslikult. Kümme kordust suure raskusega nõuab rohkem kui üht tugevat katset. Vaja on stabiilset kehaasendit, pinges selga, kontrollitud laskumist ja julgust viimastel kordustel mitte laguneda.

Lamades surumine ja punktide loogika

Selgus, et 150kg surujaid on teisigi. Kaido Leesmann, kehakaaluga 105 kg, saavutas sama tulemuse: 150kg x 10. Kuna ta oli kehakaalult väiksem, läks ta wilks’i punktidega taas edetabelit juhtima, saavutades 89,64 punkti.

Mis siis tegelikult juhtus? Kui kaks inimest suruvad sama raskust sama korduste arvuga, ei pruugi tulemus olla tabelis võrdne. Kehakaal muudab võrdluse täpsemaks. Kergema kehakaaluga sama töö ära teha on jõualadel tugev argument, sest raskus on keha suhtes suurem.

Just sellepärast kasutatakse võistlustes ja väljakutsetes valemeid, mis aitavad eri kehakaalus sportlasi võrrelda. Wilks’i punktid olid siin otsustavad. Numbrid 88,98 ja 89,64 näitavad, kui väike võib vahe olla, kui kaks tugevat meest on väga lähedal.

Kuidas rinnalt surumine puhtamaks teha?

Ausalt öeldes algab hea surumine enne, kui kang üldse pukkidelt välja liigub. Labaluud tuleb kokku tõmmata, jalad peavad põrandas püsima ja keha peab pinges olema. Kui asend on pehme, läheb jõud kaduma.

Kang ei pea liikuma täiesti sirge joonega. Paljudel tugevamatel surujatel liigub kang rinnalt veidi pea suunas, sest nii saab õlad ja triitseps tööle õigemal hetkel. Tähtis on, et liikumine oleks kontrollitud, mitte hüplev.

Teine lihtne tõde: ära lase egol kordusi varastada. Kui eesmärk on tugev tulemus, peab iga kordus olema loetav. Rinnani laskmine, paus või selge kontroll, ühtlane üles surumine. Poolikud kordused võivad videos uhked paista, aga edetabelis ja ausas treeningus need ei kanna.

Praktiline kontroll enne seeriat

• Võta kangist sama lai haare igas seerias.
• Hoia labaluud pinges ja rind üleval.
• Ära tõsta puusi pingilt lahti.
• Lase kang kontrollitult rinnale.
• Surve algab jalgadest ja liigub läbi keha kangi.

Lamades surumine võistlusena ja trennina

Robocop ootab kõiki asjast huvituvaid inimesi suruma. Mitte igaüks ei pea rekordit tegema. Mõnikord on väärtus selles, et paned isikliku märgi maha ja saad teada, kus sa praegu päriselt oled.

Kui treenid omaette, tasub kirja panna nii raskus, kordused kui ka kehakaal. See annab hiljem parema pildi kui lihtsalt tunne, et „täna oli tugev päev”. Jõud liigub üles ja alla. Uni, toit, tööpäev ja taastumine teevad oma osa.

Väljakutse mõte ei ole ainult kellegi ületrumpamine. Sellised hetked hoiavad saalis elevust. Keegi teeb tulemuse ette, teine proovib üle. Vahepeal tekib vaikus, siis tuleb uus katse. Nii sünnibki väike jõusaalikultuur, kus numbrid on tähtsad, aga veel tähtsam on aus katse.

KKK

Kas lamades surumine näitab kogu ülakeha jõudu?

Mitte täielikult. See näitab hästi rinna, õlgade ja triitsepsi jõudu, kuid ei mõõda näiteks tõmbejõudu, kerelihaste vastupidavust ega üldist sportlikkust.

Miks kehakaal tulemuse juures loeb?

Sama raskuse surumine väiksema kehakaalu juures on suhteliselt tugevam tulemus. Seepärast kasutatakse võrdlustes punkte, mis aitavad eri kehakaalus sportlasi õiglasemalt võrrelda.

Kas isiklik rekord peab olema alati maksimaalne üks kordus?

Ei pea. Rekord võib olla ka korduste peale, nagu siin 150 kg x 10. Selline tulemus näitab lisaks jõule ka töövõimet ja tehnika püsimist väsimuse all.

Autor: Fitness.ee

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.