Treeni teadlikult: TLÜ loengusari 2017

Treeni teadlikult oli Tallinna Ülikooli 2017. aasta sügisene loengusari harrastajale, treenerile ja kõigile, kes tahtsid trennist paremini aru saada. Fookus oli lihtne: kuidas toituda, taastuda, liikuda ja ennetada muresid nii, et treening päriselt toetaks keha.

Miks treeni teadlikult loengusari oluline oli?

2017. aasta sügisel oli tervise- ja harrastusspordi huvi Eestis juba tugev. Samal ajal küsisid paljud samu küsimusi: kas ma söön õigesti, miks lihas valutab, kuidas taastuda ja kas rohkem trenni tähendab alati paremat vormi?

Just sellistele küsimustele püüdis Tallinna Ülikooli loengusari vastata. See ei olnud võistlussportlastele mõeldud kitsas koolitus. Pigem oli see praktiline sari inimestele, kes treenisid, juhendasid teisi või soovisid oma keha paremini hoida.

Esimene loeng toimus 26. septembril kell 18.00 teemal „Kuidas õige toitumine aitab kaasa efektiivsemale taastumisele ja sporditulemuste paranemisele?“. Lektor oli tunnustatud toitumisspetsialist Ott Kiivikas. Toimumiskoht oli Räägu 49, Tallinn. Ühest loengust osavõtumaks oli 6 € ning maksmine toimus kohapeal sularahas.

Kuidas treeni teadlikult sari oli üles ehitatud?

Sari koosnes sügisestest õhtuloengutest. Teemad liikusid toitumisest ja rattatreeningust jooga, alaseljavalu, õlaprobleemide ja treeningusõltuvuseni. See oli hea läbilõige sellest, mis harrastajat päriselt puudutab.

Ausalt öeldes on see teemapilt ka täna tuttav. Kui inimene istub päeval kontoris ja õhtul läheb jõusaali või rattaringile, ei piisa ainult tahtest. Vaja on aru saada, millal pingutada, millal puhata ja millal valu ei ole enam „lihtsalt lihasvalu“.

Registreerimine ja lisainfo olid koondatud Tallinna Ülikooli lehele tlu.ee/treeniteadlikult. Kontaktina oli märgitud karin.rohi@tlu.ee. Kogu treenerite koolitusinfo leiad ka siit: http://www.sport.ee/et/treenerid#ankur2.

2017. aasta sügise ajakava

• 26.09 Kuidas õige toitumine aitab kaasa efektiivsemale taastumisele ja sporditulemuste paranemisele? Toitumisspetsialist Ott Kiivikas.
• 03.10 Kuidas kasutada võimsusandurit rattatreeningutel? Rattatreener Karmen Reinpõld.
• 10.10 Kuidas joogat kasutada eesmärkide saavutamiseks, näiteks vaimne balanss ja kaalukaotus? Joogatreener Silja Siller.
• 17.10 Lihaskrambi ja lihaspinge sündroom: põhjused, ennetamine ja ravi. Ortopeed dr Mihkel Mardna.
• 24.10 Söömisest spordiarsti pilgu läbi: müüdid ja tegelikkus. Vanemarst-õppejõud dr Eve Unt.
• 31.10 Kas treeningust on võimalik sattuda sõltuvusse? Rühma- ja personaaltreener Siim Kelner.
• 07.11 Praktiline harjutusvara istuvat tööd tegevale sportlasele. Füsioterapeut Sirli Hinn.
• 14.11 Jõutrennist aeroobseni, friikartulitest salatini. Milline teekond valida vastavalt oma kehatüübile? Personaaltreener Mirko Miilits.
• 21.11 Alaseljavalu: põhjused ja võimalikud lahendused. Füsioterapeut Katre Lust-Mardna.
• 28.11 Miks me ei saavuta spordis püstitatud eesmärke? Endine suusataja Anti Saarepuu.
• 05.12 Harrastussportlase õlaprobleemid ja -vaevused. Ortopeed dr Madis Rahu ja füsioterapeut Kirsti Pedak.

Mida treeni teadlikult osaleja sealt kaasa sai?

Lihtne tõde: hea treening ei alga ainult saalis. See algab plaanist. Kui taastumine on kehv, uni katkendlik ja toit juhuslik, ei tee ka kõige parem harjutuskava imet. Loengusarja väärtus oligi selles, et see sidus kokku mitu igapäevast teemat.

Toitumise loeng aitas vaadata, kuidas söömine mõjutab taastumist ja tulemust. Rattatreeningu teema tõi sisse mõõtmise ja võimsusanduri kasutamise. Jooga loeng pakkus vaatenurka liikuvusele, rahulikumale meelele ja kehakaalu eesmärkidele. Füsioterapeutide ning arstide teemad olid eriti praktilised neile, kelle alaselg, õlg või krambid trennirütmi segasid.

Mis siis tegelikult juhtub, kui selliseid teemasid kuulata enne, kui probleem suureks kasvab? Inimene teeb vähem huupi otsuseid. Ta oskab küsida paremaid küsimusi treenerilt, arstilt või füsioterapeudilt. See ongi teadlik treenimine, mitte lihtsalt järjekordne loosung.

Treeni teadlikult: praktilised mõtted treenijale

Kui loed seda artiklit arhiivina, tasub mõelda samadele teemadele oma praeguse treeningu kaudu. Kas sul on nädalas vähemalt üks päris puhkepäev? Kas tead, miks teed just seda kava? Kas valu kaob soojendusega või tuleb iga kord tagasi? Need vastused ütlevad tihti rohkem kui uus paar treeningkindaid.

Eesti sügis ja talv teevad asja omamoodi keeruliseks. Päevad on lühikesed, õues on märg ning motivatsioon kõigub. Siis on eriti tähtis, et treening ei põhineks ainult tujul. Mõõdukas plaan, korralik taastumine ja vajadusel spetsialistilt nõu küsimine hoiavad rütmi paremini kui järsk „nüüd võtan end kokku“ kampaania.

Tallinna Ülikooli toonane sari tuletas meelde, et treening ei ole üks harjutus ega üks toidukord. See on tervik. Keha annab tagasisidet kogu aeg. Küsimus on selles, kas me oskame seda kuulata.

KKK: treeni teadlikult loengusari

Kas treeni teadlikult sari toimub praegu?

See artikkel kajastab 2017. aasta sügisest loengusarja. Värske info jaoks tasub kontrollida Tallinna Ülikooli ametlikke kanaleid ja treenerite koolitusinfo lehti.

Kellele see loengusari oli mõeldud?

Sari sobis harrastajatele, treeneritele ja kõigile, kes tahtsid paremini mõista toitumist, taastumist, vigastuste ennetust ja treeningu planeerimist.

Miks on teadlik treenimine tähtis?

Sest keha ei arene ainult pingutusest. Tulemust mõjutavad ka uni, söök, taastumine, tehnika, koormuse kasv ja oskus õigel ajal abi küsida.

Autor: TLÜ Loodus- ja Terviseteaduste Instituut