XXV Eesti Karikavõistlused – Indrek Otsuse traditsooniline kommentaar

Kommentaariks Eesti karikavõistlustele.

Teist kevadet järjest jagati karikad-medalid sümpaatses Viljandi Ugala teatrimajas. Seekord istusin kohtunike laua taga ja järgnevalt jagan lihtsalt isiklikke muljeid, mis ei pretendeeri sügavale analüüsile.

25 võistlejat 10 kategooria peale on vähe küll. Mullu oli 2 võistlejat ja 2 kategooriat rohkem, mis pole muidugi mingi vahe. Sedapuhku jäid tühjaks fitness ja naiste kulturism.

Kulturism, noored. Kõik kolm võistlejat on veel päris algstaadiumis”. See ei takistanud Sander Kuusel ja Lev Galjutinil pidamast pingelist duelli esikohale, milles peale vabakava kaotust pööras tulemuse kohustuslike poosidega enda kasuks Sander.

Kulturism, juuniorid. Ainus aasta tagasi võistelnud mees (siis noorteklassis) oli Anton Ostroglazov. Kahjuks polnud tema puhul märgata niisugust arengut, mida selles vanuses eeldaks. Mõõdutundeta vabakava, millega—tõsi küll—oli omajagu vaeva nähtud, ei tulnud Antonile kasuks.

Vormiski oli reservi ja nii tuli -75 kg kategoorias alla jääda Maksim Zavertailole ja Maiko Kängsepale. Viimane võitiski kindlalt ja omab (Eesti tasemel) silmapaistvaid kehalisi eeldusi. Ka Maksim oli hästi ettevalmistatud–hea vorm, korralik poseerimine.

+ 75 kg ja absoluutvõit läks võistluspausi pidanud Silver Sõrmusele. Noormees pole vahepealset aega maha visanud—arng on olnud märkimisväärne! Mikk Raudsepp on saanud kõva konkurendi. Minu jaoks oligi Silveri comeback ja näidatud tase EKV kõige rõõmustavam tähelepanek.

Bodyfitness. Selle ala võistlejate arv ja õnneks ka tase jätkab tasapisi tõusu. Kõik olid vaeva näinud ja 8 võistleja (-163 cm kolm, +163 cm viis) konkurents oli tihe.

Oma kategooria (+163 cm) ja absoluutvõidu võttis puhta skooriga” Christina Alev, kes teenis sellega ka sõidu EM-le. Seal oleks väga tubliks saavuruseks 15 sekka pääsemine, sest maailma / Euroopa tipptasemeni on meie võistlejatel veel väga pikk tee. Kõige suuremad kehalised eeldused on selleks Kelli Griceviciusel, kes sedapuhku jäi võistlusvormist veel kaugele. Kati Grabbi oli Reval-Spordi” võistlustega võrreldes silmnähtavalt vormi tervdanud—tasuks võit -163 cm kategoorias. Bodyfitnessis võistlesid ka EKV noorim ja vanim– Janika Jürgenson ja Tiina Porgand (parim vorm!).

Kiitus mõlemale! Lihast juurde! Kerge öelda, raske teha…aga mitte võimatu.

Klassikaline kulturism. -175 cm kategoorias pidas võistlust iseendaga meie viimase aja rahvusvaheliselt edukaim tegija—Imre Vähi. Kehaga ei üllatanud aga oma heal tasemel oli kindlasti. Veel mitte 100 % kuivust aga polnudki vaja ju. Uus ja hea vabakava ja muusika—võitis parima teenitult!

Pikemaid klassikuid” oli 3, jagasid omavahel kohad selgete vahedega. Taavit on muidugi raske klassikuks pidada—puhas bodybuilding.(Aga temast veel järgnevalt)

Mihkel Jakobsoni debüüt sellel tasemael oli tubli, korralik kodutöö.

Argo Vaiblet olen näinud paremas versioonis”. Kaal oli väike aga teravust nappis, lihas tundus tühi. Võibolla läks vormitegemine kiireks? See polnud kindlasti Argo viimane sõna.

Kulturism. Klassik Ivo Pärle valis seekord kulturismi -80 kg kategooria, näitas väga head vormi ja edestas kindlalt Andrei Abrossimovi, kes samuti oli enda kohta kuiv (kaal vaid 75 kg). Kahjuks oli tagasiminek lihasmassis märgatav. Suurtest kätest jäi väheks, kannatasid rind ja selg.

-90 kg pusisid omavahel Marek Liiva ja Robert Matsutsa. Vabakavaga hakkas viimane kõvasti vastu aga kehahinded kallutasid kaalukausi Liiva kasuks. Marek paraku ei suutnud (viitsinud?) järjekordselt oma päris häid lihaseid vormi viia.

Raskekaalu oli tühjks ehmatanud ei keegi muu, kui Ott Kiivikas, võttes oma karika.

Absoluutkategooria. Siin läks asi oodatult põnevaks ja põhimõtteliseks! Meeste kohad on protokollis kirjas ja enamuse kohta olen ka kommentaari öelnud. Kolmandast kohast allapoole minu jaoks üllatusi ei olnud.

Taavi oli eluvormis, jalad massis järele tulnud. Võitis Otilt kõik kohustuslikud poosid ja võimalik, et jäi alla vabaseisus ja vabakavas. (Kuigi viimane siin ei lugenud).

Otil ülekaalu ca 3 kilo ja kõik sellest tulenev aga sihik ju seatud viie nädala taha EM-le.

Kalmuse lahkumisega teistele jahimaadele pole põnevus kadunud: julgen öelda, et nii kõva kodust konkurenti pole Otil viimastel kümnel aastal olnud. Ja see on ainult hea!

[url=main.php?main=artikkel&com_view=1&textID=5182][/url]

Autor: