Lühidalt:
- Autofaagia on rakkude loomulik isepuhastus, mis lammutab kahjustatud komponente ja taaskasutab nende ehitusmaterjali.
- Toidupuudus ja paastumine on tugevad autofaagia käivitajad, mistõttu paastu seostatakse vananemisuuringutes rakkude tervisega.
- Inimuuringud autofaagia ja eluea kohta on veel piiratud — enamik tugevaid tõendeid pärineb loomkatsetest.
- Vanemas eas tuleb paastumisel jälgida valgutarbimist ja lihasmassi, et vältida sarkopeeniat.
Autofaagia on üks põhilisi mehhanisme, mille kaudu rakud end korras hoiavad, ja just seetõttu on autofaagia muutunud vananemisteaduse kuumaks teemaks. Paastumine on üks paremini uuritud viise selle protsessi võimendamiseks. Selles ülevaates vaatame, mida teadus tegelikult ütleb autofaagia ja tervena vananemise seoste kohta ning kus jooksevad praktilised piirid.
Mis on autofaagia ja miks see vananemisel oluline on?
Autofaagia (kreeka keelest „ise söömine”) on raku sisemine ringlussüsteem: spetsiaalsed membraanid ümbritsevad kahjustatud valke, vananenud mitokondreid ja muud raku „prügi”, suunates need lagundamiseks ja taaskasutuseks (Mizushima & Komatsu, 2011). Selle mehhanismi kirjeldamise eest pälvis Yoshinori Ohsumi 2016. aastal Nobeli preemia.
Vananedes kipub autofaagia tõhusus langema, mistõttu kahjustatud komponendid kuhjuvad rakkudes. Just see kuhjumine on üks teooria vananemise raku-tasandi põhjustest, ning autofaagia taastamist või võimendamist uuritakse kui võimalikku teed tervena vananemise toetamiseks (Madeo jt, 2019). Maailma Terviseorganisatsioon rõhutab, et tervena vananemine tähendab funktsionaalse võimekuse säilitamist, mitte üksnes haiguste puudumist (WHO Healthy Ageing).
Kuidas paastumine autofaagiat käivitab?
Kui toitaineid napib, tajub rakk energiapuudust ja lülitub säästurežiimi: toitainerikkuse andur mTOR vaikib ja autofaagia aktiveerub, et rakk saaks lagundatud materjalist uut energiat ja ehituskive. Pikem söömispaus käivitab nn metaboolse lülituse, kus keha läheb glükoosilt üle rasvhapete ja ketokehade kasutamisele (de Cabo & Mattson, 2019). Just see metaboolne nihe on üks põhjusi, miks vahelduvat paastumist autofaagia kontekstis nii palju uuritakse.
Kui sind huvitab, kuidas paastumine sobitub treeninguga, vaata lähemalt artiklit Paastumine ja jõusaal, ning paastumise põhitõdede juurde aitab Fasting ehk paastumine. Oluline on aru saada, et täpne aken, millal inimese autofaagia maksimaalselt aktiveerub, ei ole inimuuringutes lõplikult kindlaks määratud — suur osa täpsetest ajaarvestustest pärineb loomkatsetest.
Kas autofaagia pikendab eluiga?
Loommudelites on autofaagia võimendamine — kas geneetiliselt, kaloripiirangu või paastumisega — korduvalt pikendanud eluiga ja parandanud tervisenäitajaid (Madeo jt, 2019). Vahelduva paastumise ülevaated seostavad seda paremate metaboolsete näitajate, väiksema põletiku ja parema ajutervisega (Mattson jt, 2018).
Inimuuringutes on pilt aga ettevaatlikum. Enamik kvaliteetseid andmeid puudutab lühema- ja keskpika perioodi metaboolseid muutusi, mitte otseselt eluea pikenemist (de Cabo & Mattson, 2019). Seega on aus öelda, et autofaagial on tugev teoreetiline ja loomkatseline alus tervena vananemise toetajana, kuid kindlaid lubadusi eluea kohta inimesel teha ei saa. Tasakaalustatud lähenemine vaimsele ja füüsilisele tervisele jääb endiselt aluseks — sellest räägib täpsemalt Kuidas hoida keha ja vaim tervena.
Millised on paastumise riskid vanemas eas?
Vanemaealistel on suurim oht lihasmassi ja -jõu kadu ehk sarkopeenia. Euroopa konsensus EWGSOP2 määratleb sarkopeenia eelkõige lihasjõu languse kaudu ning rõhutab varase märkamise tähtsust (Cruz-Jentoft jt, 2019). Liiga agressiivne või pikk paastumine ilma piisava valgutarbimiseta võib seda protsessi kiirendada.
Seetõttu on mõistlik paastuaknad hoida mõõdukad, tagada söömisperioodidel piisav valk ning lisada jõutreening lihasmassi kaitseks. Samuti tuleb jälgida toitainete katvust — vitamiinide ja mineraalide rollist saab täpsemalt lugeda artiklist Mikrotoitained ja nende roll toitumises. Kroonilise haiguse, raseduse, diabeedi või söömishäirete korral tuleks paastumist alustada üksnes arsti juhendamisel.
Viited
- de Cabo R, Mattson MP (2019). Effects of Intermittent Fasting on Health, Aging, and Disease. New England Journal of Medicine. PMID: 31881139
- Mizushima N, Komatsu M (2011). Autophagy: renovation of cells and tissues. Cell. PMID: 22078875
- Madeo F, Carmona-Gutierrez D, Hofer SJ, Kroemer G (2019). Caloric Restriction Mimetics against Age-Associated Disease: Targets, Mechanisms, and Therapeutic Potential. Cell Metabolism. PMID: 30840912
- Mattson MP, Moehl K, Ghena N, Schmaedick M, Cheng A (2018). Intermittent metabolic switching, neuroplasticity and brain health. Nature Reviews Neuroscience. PMID: 29321682
- Cruz-Jentoft AJ, et al. (2019). Sarcopenia: revised European consensus on definition and diagnosis (EWGSOP2). Age and Ageing. PMID: 30312372
Korduma kippuvad küsimused
Mis on autofaagia lihtsate sõnadega?
Autofaagia on rakkude isepuhastus, kus kahjustatud osad lammutatakse ja nende ehitusmaterjal võetakse uuesti kasutusse.
Kui kaua peab paastuma, et autofaagia käivituks?
Täpset inimuuringutel põhinevat ajaakent pole lõplikult kindlaks tehtud; pikem söömispaus käivitab metaboolse lülituse, kuid suur osa täpsetest arvudest pärineb loomkatsetest.
Kas paastumine pikendab eluiga?
Loommudelites on tulemused paljulubavad, kuid inimestel puuduvad kindlad tõendid eluea pikenemise kohta; kasu on peamiselt nähtud metaboolsetes näitajates.
Kas paastumine sobib vanemaealistele?
Ettevaatusega — peamine risk on lihasmassi kadu ehk sarkopeenia, mistõttu tuleb tagada piisav valk ja jõutreening ning vajadusel konsulteerida arstiga.
Tule trenni! ArtGym
