Miks ainult „vähem söö ja rohkem liigu“ ei tööta?

Paljud inimesed teevad kõik justkui õigesti: treenivad, jälgivad toitumist ja loevad kaloreid. Ometi püsib keharasv visa kaduma. Põhjus on lihtne – rasvapõletus ei ole ainult matemaatika. See on närvisüsteemi, hormoonide, põletiku ja taastumise keeruline koosmõju.

Alljärgnevalt 16 kõige levinumat põhjust, miks keha rasvast kinni hoiab – isegi siis, kui pingutad.

---

1. Krooniline põletik

Pidev madal põletik paneb rasvarakud justkui „lukku“. Keha tajub olukorda ohuna ja ei luba endal energiat vabaks lasta. Efektiivne rasvapõletus eeldab, et keha tunneb end turvaliselt.

2. Rääsunud ja ülekuumutatud taimeõlid

Rapsi-, päevalille- ja sojaõlid soodustavad oksüdatiivset stressi ja insuliiniresistentsust – üht suurimat rasvapõletuse pidurit. Nende õlidega igapäevane kokkamine töötab sinu eesmärkide vastu.

3. Kõrge kortisool ehk krooniline stress

Stress viib keha ellujäämisrežiimi. Sellises seisundis pannakse „mittevajalikud“ protsessid pausile – sealhulgas rasvapõletus. Eriti sageli avaldub see rasva kogunemisena kõhupiirkonda.

4. Madal HRV ehk halb närvisüsteemi taastumine

Kui oled pidevalt „võitle või põgene“ seisundis, ei aktiveeru rasvapõletuseks vajalik parasümpaatiline närvisüsteem. Kehv taastumine tähendab kehva ainevahetuslikku paindlikkust.

5. Unepuudus

Halb uni tõstab näljahormooni ghreliini, halvendab insuliinitundlikkust ja pidurdab rasvapõletust. Pärast kehva ööd ei suuda keha süsivesikutega enam efektiivselt toime tulla.

6. Pidev näksimine

Iga amps tõstab insuliini taset. Kui insuliin on pidevalt kõrge, ei saa rasvapõletus üldse käivituda. Kolm korralikku toidukorda päevas on sageli tõhusam kui lõputud vahepalad.

7. Liiga vähe igapäevast liikumist

Üks trenn päevas ei kompenseeri 8–10 tundi istumist. Just madala intensiivsusega, kuid pidev liikumine päeva jooksul on üks alahinnatumaid rasvapõletuse toetajaid.

8. Liiga palju trenni

Ületreening tõstab põletikku, suurendab kortisooli ja viib hormonaalsesse kaosesse. Rohkem ei ole alati parem – eriti kui taastumine jääb puudulikuks.

9. Krooniline kardio

Pikad ja sagedased kardiotrennid õpetavad keha energiat säästma. Sageli kaotatakse lihasmassi, samal ajal kui rasv jääb visalt alles.

10. Jõutreeningu puudumine

Lihas on sinu ainevahetuslik mootor. Mida rohkem lihasmassi, seda suurem on puhkeoleku energiakulu ja rasvapõletus. Jõutreening ei ole valik – see on alus.

11. Hormonaalsed tasakaalutused

Eriti naistel mõjutavad rasva ladestumist östrogeeni domineerimine, madal progesteroon ja langev testosteroon. Hormoonid juhivad otseselt, kuhu ja kui palju rasva talletub.

12. Toksiinid ja kemikaalid

Plastikud, BPA, pestitsiidid ja raskmetallid sunnivad keha rasva ladestama, et neid aineid „kapseldada“. Rasvkude muutub justkui kaitsemehhanismiks.

13. Toidutalumatused ja -allergiad

Gluteen, piimatooted ja teised talumatud toiduained võivad tekitada kroonilist põletikku ka siis, kui seedimine otseselt ei valuta. Keha tajub neid kui stressoreid.

14. Mikrotoitainete puudused

Magneesium, tsink, D-vitamiin ja B-vitamiinid on kriitilise tähtsusega mitokondrite ja hormoonide tööks. Ilma nendeta ei toimi ainevahetus optimaalselt.

15. Kilpnäärme alatalitlus

Aeglane kilpnääre tähendab aeglast ainevahetust. Sageli on põhjuseks krooniline stress, ületreening või liiga pikk ja sügav kaloripuudus.

16. Ebaregulaarne söömisrütm

Kaootilised söögiajad tähendavad kaost hormoonides. Regulaarsus parandab insuliinitundlikkust ja toetab rasvapõletust – eriti naistel.

---

Kokkuvõte

Rasvapõletus ei ole ainult kalorite kokku-lahutamine. See on keha üldseisundi peegeldus.
Kui keha tunneb end turvaliselt, taastunult ja hästi varustatuna, hakkab rasv põlema.
Kui keha tajub stressi, ohtu ja puudujääke, hoiab ta oma varudest kinni – ükskõik kui palju sa pingutad.

Tee rasvapõletusest koostöö, mitte sõda.

Teaduslik taust ja allikad:

• Kroonilise põletiku ja ainevahetushäirete seosed – Nature, American Journal of Clinical Nutrition
Hotamisligil, G. S. (2006); Calder, P. C. (2015)

• Oksüdatiivne stress, rasvad ja insuliinitundlikkus – Journal of Nutrition, AJCN
Cordain, L. et al. (2005)

• Stress, kortisool ja rasva ladestumine – Psychoneuroendocrinology
Rosmond, R. (2005)

• Närvisüsteemi taastumine (HRV) ja ainevahetus – Biological Psychology
Thayer, J. F. & Lane, R. D. (2007)

• Unepuudus, näljahormoonid ja insuliinitundlikkus – Annals of Internal Medicine, Circulation
Spiegel, K. et al. (2004); St-Onge, M. P. et al. (2016)

• Insuliin ja rasvapõletuse regulatsioon – JAMA Internal Medicine
Ludwig, D. S. & Ebbeling, C. B. (2018)

• Igapäevane liikumine (NEAT) ja kehakaal – Diabetes
Hamilton, M. T. et al. (2007)

• Ületreening, stress ja põletik – European Journal of Sport Science
Meeusen, R. et al. (2013)

• Ainevahetuse kohanemine ja energiakulu – Current Biology
Pontzer, H. (2015)

• Jõutreening, lihasmass ja rasvapõletus – Journal of Applied Physiology, Current Sports Medicine Reports
Willis, L. H. et al. (2012); Phillips, S. M. & Winett, R. A. (2010)

• Hormonaalsed muutused ja rasvajaotus – Biology of Sex Differences
Mauvais-Jarvis, F. (2015)

• Toksiinid ja „obesogeenid“ – Molecular and Cellular Endocrinology
Heindel, J. J. & Blumberg, B. (2019)

• Toidutalumatused, soolebarjäär ja põletik – Annals of the NY Academy of Sciences
Fasano, A. (2012)

• Mikrotoitainete (nt magneesium, D-vitamiin) roll ainevahetuses – World Journal of Diabetes
Barbagallo, M. & Dominguez, L. J. (2015)

• Kilpnäärme alatalitlus ja ainevahetus – The Lancet
Chaker, L. et al. (2017)

• Söögiaegade regulaarsus ja insuliinitundlikkus – Cell Metabolism
Sutton, E. F. et al. (2018)

Teksti autor: Heikki Mägi

Illustreeriv foto: Arnold Tokko